Kolumnid

EVELIN ILVES: sulle kuulutatakse katkematult, kuidas kräpp õnnelikuks, edukaks ja ilusaks teeb (41)

Evelin Ilves, 16. jaanuar 2020, 07:57
Evelin IlvesFoto: Tiina Kõrtsini
Hommikud algavad meil liiga vara – on ju nii? Eriti lastega pered tunnetavad, kuidas mitu tundi enne päikest üles tõusta on tõeline õudus. Ja kes siis veel süüa tahab? Silmad alles kinni, saabuvad teismelised lauda (kui üldse) ja veel väiksematel on pigem nutu-kui-söögiisu. Aga hommikust sööma peab, vähemalt siis, kui sa oled laps või nooruk ja ei lähe otse voodist lasteaia hommikulauda. 

Tegelikult on meie tehasetoru sööki tulvil toidumaailmas üldse raske nii lastele kui üha enam ka täiskasvanutele tervislikke valikuid „maha müüa”. Meediast, ühistranspordist ja tänavailt kuulutatakse sulle katkematu jadana, kuidas kräpp sind õnnelikuks, edukaks ja ilusaks (!?) teeb. Ja kõike seda tarbida on nii imelihtne – lihtsalt haara tee äärest kaasa või telli toidutaksoga otse koju teleka ette. Milleks siis veel ise vaeva näha?

Samal teemal

Ent täna siiski ükski asjatundja enam ei kahtle, et selline toit ei tee meid ei ilusaks ega õnnelikuks. Üha enam teadusuuringuid tõestab, et pigem õnnetuks, koledaks ja haigeks. Pärast seda, kui teadlased avastasid inimgenoomi uuringute „kõrvalproduktina”, et meie seedesüsteemis, aga tegelikult kõikjal organismis sees ja peal elab meeletu hulk imetillukesi tegelasi – baktereid, viirusi, seeni ja keda kõike veel ning et nad on meie eluks mitte ainult kasulikud, vaid ilma nendeta me ei saagi elada – on muutunud ka suhtumine ületöödeldud toitudesse. Miks? Sest need jätavad meie mikrobioomi – selline on koondnimetus meie pisikaaslastele – lihtsalt nälga.

Selle tulemuseks on massilised meeleoluhäired, ülekaal, seedehäired kuni autoimmuunsete haiguste ja ka surmaga lõppevate hädadeni välja. Iga päev lisandub teadmisi, kuidas kõhubakterid meie tervise säilimises ja kadumises olulised on. Sestap lihtsalt peab nendega arvestama. Mida nad üle kõige armastavad? Kiudaineid. Ja kust neid saab? Puu- ja köögiviljadest. Täisteraviljadest ka. M.O.T.T.*

Nii on toidumaailm hakanud tõsimeeli katsetama, kuidas inimesi taas köögivilju armastama panna. Sest mitte väga ammustel aegadel oli see valdavas enamuses maakeral põhitoit. Meie koolikokad on sellega aastaid vaeva näinud ja nii mõnedki hästi töötavad nipid avastanud. Näiteks kümmekond aastat tagasi Eesti parimaks koolikokaks nimetatud Jaanika Rist hakkas menüütahvlil kasutama toitude tavanimede asemel lastele hoopis atraktiivsemaid pealkirju. Nii oli pannkoogitaignal räime-köögivilja ahjuroa nimi hoopis Mereröövli pitsa. Ja rohkete köögiviljadega plov sai nimeks Peata Ratsaniku Eine. Ja nii edasi. Kõik läks kaubaks ja köögivilju said lapsed Jaanika toitudest iga lõunasöögiga 3-5 peotäit.

Inglismaal on hiljuti sarnasele ideele tuldud: miks mitte laenata kodu- ja koolitoitudele nimesid restoranidest. Ahjuporgandeid võib näiteks kutsuda mee ja võiga glaseeritud beebiporganditeks või kapsasalatit Mehhiko mägipipra ja koduse majoneesiga toorsalatiks. Võimalusi leiutada oma roa tutvustamiseks isuäratavaid laiendeid on mustmiljon. Ja miks peakski porgandit lihtsalt vees keetma – kui see tõepoolest mee ja võiga koos ahju pannes meeletult maitsvaks roaks küpseb. Tegelikult on köögiviljad ka meie laiuskraadil lõputu ja ka hinnalt soodne toiduvalik. Kui nad hea ja paremaga veerandtunniks ahju jõuavad, on nii vanaema, laps kui kõhubakter üsna kindlasti õnnelik. Ning tervis alles.

Et kohe homme hommikul see nimeteema ära proovida, võib vana hea ahjuvõileiva näiteks pitsaks ümber nimetada – sest see ta ju loomu poolest on – ning vaadata, kuidas toimib. Niisiis palun väga – hommikupitsa, tervislik ja njämm, kui maitsev!

Hommikupitsa**

(4-le väiksemale või 2-le suuremale)

Vaja läheb:

4 täistera pitaleiba või mõnd maitsvat lame/koorikleiba

4 spl pestot (või hummust või mõnusat maitsevõid)

peotäis rohelist (spinat, rukola vms)

4 kirsstomatit (lõika neljaks)

4 šampinjoni või muud toorelt söödavat seent või oma sügavkülmast natuke kukeseeni või kuuseriisikaid hakitult

1 väike punane sibul, õhukeselt viilutatud

1/2 paprikat, õhukeselt viilutatud

maitseks oliiviõli, värsket musta pipart

4 väiksemat vabalt peetavate kanade muna

peale riivimiseks juustu

Pane ahi grillirežiimile sooja (saab ka tavalise küpsetusega), määri leibadele õhuke kiht pestot, kata see tomatilõikude, rohelise, seente ja paprikaga, piserda peale pisut head oliiviõli ja maitsesta pipraga ning pane leivad 3-4 minutiks ahju.

Võta välja ja tekita iga leiva keskele paras lohk, kuhu lüüa muna – et mahuks. Raputa peale riivjuustu ja pane veel 3-5 minutiks ahju, et muna saaks sulle sobiv. Vedel kollane on kasulikum, sealt omandad letsitiini paremini!

Head nautimist – on tõesti hea ja meeldib lastele ka!

Ikka armastust teie südameisse ja padadesse!

Evelin

* Mida oligi tarvis tõestada (termin matemaatikast).

** Algse retsepti autor on Suurbritannia hinnatud toitumisterapeut Amelia Freer, kellelt ilmus äsja uus retseptiraamat „Simply Good For You“ („Lihtsalt sulle hea“), mis näitab, et tervislikku toitu teha võib olla imelihtne ja see on ka supermaitsev.