Kolumnid

EVELIN ILVES: nisuliha – võehh?! Ent mõelgem korraks, miks üldse hakatakse veganiteks (70)

Evelin Ilves, 14. november 2019, 08:11
Evelin IlvesFoto: Kalev Lileorg
Olen tihti sattunud kuulma arutelusid, kus arvustatakse taimse liha tarbimist. Negatiivselt muidugi. Mis mõttes – taimsed viinerid? Hamburger?? Šašlõkk??? Väkkk! Milline poosetamine! Ise ihalevad burksi ja eputavad veganlusega. Jne jne.

Tõepoolest võib see imelik tunduda. Selleks, et saada naudingut ja seda va ihaldet umami maitset, mida krõbedaks grillitud liha meie maitsemeelte läbi pakub, hakata seda otsima herne- oa- või veel hullem – nisujahust tehtud liha asendajaist? Esmapilgul veider mis veider.

Samal teemal

 Ent mõelgem korraks, miks inimestest üldse saavad taimetoitlased ja veganid. Ning kui tähtis on valk. Maailmas kiiresti laienev taimse toidu eelistamine on vaid osal juhtudel seotud usuga, et taimetoit on tervislikum ja võib ka paremat figuuri pakkuda. See pole põhiosa taimetoitlaste motivatsioon.

Ka usulised veendumused ei moodusta uutest taimlastest suuremat osa. Enamik värskeid liitujaid taimetoitlaste ridadesse tuleb hoopis inimeste hulgast, kellele on olulised eetilised ja/või keskkonda hoidvad väärtused. Soov mitte valmistada kannatusi ja tappa on ju ilus ja inimlik. Ning asjaolu, et lihaloomade toidu kasvatamiseks kulub üha rohkem väärtuslikku põllumaad, millede loomiseks raiutakse veel tänapäevalgi maha valusalt palju vihmametsi, on fakt, mitte umbluu. Lihatoodete tootmisprotsessidest eralduv süsihappegaasi hulk veel siia lisaks. Mõelgem!

Mina olen viimase 15 aasta jooksul üha vähem liha hakanud sööma. Pastöriseeritud ja töödeldud tööstuslikud piimatooted peaaegu üldse oma menüüst välja jätnud. Valmistoite ja poes müüdavaid vorstitooteid – no ei. Kui üldse liha, siis rangelt sealt, kus ma tean, kuidas see loom on kasvanud ja mismoodi ta tarbitavasse olekusse on jõudnud. Minu köögi lihad-kalad tulevad Hiiumaalt. Ja kui sealt ei saa, saab ka üldse ilma hakkama. Kaasaegsed toitumissoovitusedki vähendavad loomse toidu osakaalu iga uue raportiga. Meil pole nii palju lihtsalt vaja. Ja veelgi enam – vähem on tervislikum. Vähem töödeldud – veel parem.

Sestap katsugem taimse liha fännidest aru saada. Armastatud sussulav liha meenutav maitse tuleb taldrikule ilma kedagi puuris ja kemikaalidega piinamata ning julmal moel tapmata. See on ju kõva argument.

Oma keha pidevate uuendusprotsesside käigushoidmiseks on aga valk ülivajalik. Tavapäraselt oleme harjunud mõtlema, et valk – see ongi liha, kala, muna, kodujuust jne... Aga tegelikkuses on valgurikkaid taimi looduses väga palju. Meie esivanemad tundsid ja kasvatasin ning korjasid neid rohkem kui arvame. Alustagem kaunviljadest ja lõpetagem roheliste lehtköögiviljadega. Sinna vahele jäävad teraviljad, sealhulgas ka kardetud gluteen. Mis muide fermenteerimisel kaotab suure osa oma soolehattude põletikku põhjustavaist omadusist. Võimalusi kui palju! Oleks vaid fantaasiat ja oskusi kasutada...

Sestap jagan siin teie õrritamiseks nisuvalgust tehtava taimse liha – seitani – retsepti. Kes viitsib natuke jännata – tulemus on seda väärt. Ja kes ei viitsi – seitanit leidub täna ka meie suuremate toidupoodide lettidel isegi mitmel moel – maitsestatuna ja naturaalsena. Kui talle lõpuks ise oma lemmikmaitse marinaadi ja grillimise või küpsetamisega annad, on see toit imehea. Minu lemmik on seitani-tako. Tehkem proovi!

Seitan*

• 3 kruusi nisujahu
• 2 tl soola
• 1 kruus vett

Võta üks suurem kauss, vala sinna nisujahu ja sool ning sega need läbi. Seejärel lisa vesi, sega ning vormi ühtlane taignapätsike.

Mässi see toidukilesse ning jäta 30 minutiks toatemperatuurile seisma.

Seejärel võta kauss ning aseta kilest eemaldatud pätsike sinna sisse, lisa vesi ning hakka taignapätsikest pesema. Vesi muutub piimjaks ja läbipaistmatuks. Loputa senikaua (tavaliselt 3 kausitäit vett), kuni tärklis on jahust eraldunud, vesi juba läbipaistvam ning taignapätsist on järele jäänud vaid väike elastne pallike.

PS! Vahepeal võib pätsike pesemise ajal tükkideks pudeneda, pressi need tükid kõvasti tagasi palliks.

Seejärel lõika pallikesest sellised tükid, nagu toidus kasutada soovid ja pane need potti keema.

Seitan on valmis, kui tükid on pinnale tõusnud. Kurna seitani tükid ning seejärel võid neid näiteks marineerida, grillida, praadida, frittida jne.

Ühest seitaniteost saab valmistada ühe toidu. Näiteks kastme, pajaroa, grillvardad või burgerid. Või tacod!

Armastust teie padadesse ja südameisse!