Foto: Scanpix
Retseptid
2. mai 2012, 21:00

Stiilne aidamees

Tallinna sadamapiirkonda ehk merelinna väravasse võiks tihedamini sattuda ka kohalikud. Seal paiknev uus trahter Kochi Ait ja selle juures olev šikk kohvik mõjuvad igatahes kutsuvalt.

PROFFAtmosfäär: 9Teenindus: 8Toit: 7Kas läheksin sinna uuesti?Läheksin küll, suurema seltskonnaga trahterisse ja sõbraga kohvituppa. MenüüEelroogKana-tikka-vrapp 2.30Tuunikalapirukas 2.90PearoogPelmeenid põdralihaga 3.–Pasta suitsuräimega 2.–Koorene lõhesupp 2.–DessertKochi beseerull 2.–Hind kahele: 19.30MILJÖÖ D-terminali vahetus läheduses on uue värske kuue saanud ajalooline kaubahoov. Kõrged ja avarad, alles värske värvi järele lõhnavad ruumid on jagunenud funktsioonide järgi: trahteris pakutakse ehedat Eesti kööki, kohvija veinitoas peenemale seltskonnale mõeldud suupisteid. Meie valik langes seekord kohvitoale, sest lõunasel ajal oli trahteris ainult mõni üksik külastaja ning suur ruum jäi veidi kõledaks. Enne väljumist märkasime uhiuut metallkiiskavat õllepruulikoda, mida just töökorda timmiti ning kust on varsti oodata tuntud õllemeistri Enn Kärblase käe all valmivaid eri stiili kesvamärjukesi. Ka kohvituba on kõrge ja avar, kahele korrusele laotunud. Aimdub rahvusromatilist stiili segatuna mõisahärra pehme mööbliga. Suured lillelised diivanid on leidnud koha nii seina ääres kui ka mõnusates aknaorvades. Lõbusa detailina jäid silma teenindajate põlled, mis olid samalaadsest kangast kui sohvadki. Mõnusas rütmis kaunistavad ruumi seinu Tauno Kangro aktimaalid.TEENINDUSKohvituppa sisenemisel võtab meid vastu pika leti taga toimetav naeratav teenindaja, kellelt saame esimesed juhised märkamaks seinal olevat lühikest tahvlimenüüd ning avatud letiosas valmisroogasid. Mitte just kõige otstarbekam metallkandik kätte ja valima: kanavrapp, tuunikalapirukas, kook, siis veel head ja paremat tahvlilt, tasumine kassas, ning võimegi siirduda lauda. Joogid ja soojad road serveerib teenindaja. Kena oskus on kliente panna tähele ka siis, kui möödutakse lauast teisi tööülesandeid korraldades. Lause “kohe toon teie pasta” võtab aega ühe sekundi, kuid kliendile mõjub see tähelepanuavaldusena.TOITOlles küll eelnevalt lugenud koduleheküljelt trahteri menüüd ning kujutanud end juba ette justkui “Viimses reliikvias” suurt lihatükki järamas, jäime oma peenema valikuga kohvitoas ikkagi rahule. Kana-tikka-vrapp maitseb mahlaselt, on marinaadine ja ... kodukootud, sest tikka masala vürtsikust ei olnud kahjuks tunda. Tuunikalast pirukas esindas tuntud klassikat. Põdralihapelmeenid kujutasid endast peent käsitööd: pelmeenis pesitses hästi maitsestatud liha ja leemes oli rammusat tummisust. Kreemjas kalasupp oli esmalt juba puhas silmailu, rõõmsad värvid porgandist ja tomatist koos tõeliselt suurte lõhetükkidega. Visuaalne pool ühtis ka maitsega – köögivili oli jäänud meeldivalt krõmpsuks, tomat andis kena hapet ja kala uhkeldas värskusega. Pastaroog koosnes penne’st, rõõsast koorest ja suitsuräimetükkidest. Lõbus kooslus, kuhu oleks hea meelega pigistanud ka mõned tilgad sidrunist või laimist. Lõpetuseks suur tass koheva piimavahuga kohvi, mida saatmas Kochi beseerull, siinse nimega mareng, tõenäoliselt välisturiste silmas pidades. Rull otse öeldes ei kõnetanud meid – marjad olid liiga hapud ning besee liiga magus.PROFAANFotograaf ja videokunstnik (36)ajakirjanik (42)Atmosfäär:trahteris 6,kohvitoas 9Teenindus: 9Toit: 7Kas läheksin sinna uuesti?Trahterisse õlut jooma läheks tingimusel, et road maitsevad ka edaspidi külluslikult, eestiaegset helgustõhkavasse kohvikusse võiks tulla kogu perega.MENÜÜEelroad Lahtine vürtsikilupirukas 3.90Kartuli-aedoasalat õunasuitsu-seafileega 5.50Kadaka-soolalõhe sinepi-sibulamarmelaadi ja sidrunikreemiga 5.–PearoogHärjasaba-rammuleem põdralihapelmeenide ja ürdikreemiga 4.20Küpsetatud veisemaks peedikreemi ja maapirni-kartulipüreega 6.–Mooritud põdraliha aedviljade ja maapirni-kartulipüreega 14.90JoogidAecht Schlenkrla Rauchbier, 50 cl 2.90Selters Classic, 25 cl 1.60Desserdid kohvikustTiramisukook 2.50Beseerull maasikatega 1.90Hind kahele: 61.10MILJÖÖEsmamulje 1871. aastal laohooneks ehitatud Kochi Aida trahterisse sisenedes on meeldiv, ehkki võib-olla pisut liiga rutiinselt talutareline. Ruum üllatab mastaabiga. Kümmekond meetrit kõrge kõrtsisaal on Tallinnas ainulaadne – saab lahedas avaruses õllekannu taga jöriseda. Kuigi aknaid on vaid paar, tundub ruum kummalisel kombel olevat täidetud loomuliku valgusega. Muusikavalikuga – enamalt jaolt vanad närtsinud Eesti hitid – võiks aga veel tööd teha. Kohvituba on küll mahult väiksem, ent siiski eriti avar ja valgusküllane, maakõrtsilikule trahterile vastandudes sisustatud naiseliku, ma ütleksin lausa põlistallinliku komfordiga.TEENINDUSTrahteri ettekandja oli sõbralik, vahetu ja abivalmis piiga. Kohvitoas ootas meid leti taga tervelt kolm meeldivalt malbet näitsikut. Kahju aga on, et trahteri pruulikoda oli meie külaskäigu ajal alles “kilesse” pakitud. Veel oli kurb, et veevalikus oli ainult hinnaline hõbefiltritest läbi lastud Saksa selters ja ei ühtegi kodumaist allikasaadust.TOITVürtsikilupirukas serveeriti üllatuslikult heeringafileega. No külm heeringas on ka tore ja kuumal lehttainapõhjal peetide ja külmade kapparitega ei maitse halvasti, kuid vürtsikilu on siiski üks teine kala! Seevastu soolalõhe oli rohke ja hõrk – kalaviilud pöidlajämedused, sidrunikreem vahune ja õrn ning sibulamarmelaad kontrastiks tihke ja magus. Kaanega savipotikeses serveeritud supp nägi porgandioranžis, kaalikakollases, pelmeenivalges ja oarohelises värvikirevuses isutekitav välja, erkrohelisest ürdipastast rääkimata. Kooslus mekkis külluslikult, ent tundus liiga soolane. Ka savipotis mooritud põdraliha saatsid samad aedviljad, mida juba koos supiga tutvustati. Kõik maitses ausalt ja koduselt, kuid karakterit nappis. Muljetavaldavalt globaalsest õllevalikust, kus nimetusi kõigilt kontinentidelt, valitud Saksa Rauchbier maitses aga tõeliselt hää. Kingsize’i mõõtu veisemaks oli kahtlemata hästi valmistatud. Ehk oleks muidu õrnale ja roosatavale maksale veelgi vunki lisanud pisut vihasem praemekk, veidi soolahelbeid ja värskelt jahvatatud pipart? Astepajuvõi jäi kõrvaliseks tegijaks, aga taldrikul oli ka tubli peotäis perfektselt valmistatud aedvilju: karamelliselt kuldseid, veel kergelt krõmpsuvaid ning mõnusas magushapukas kastmes porgandeid, kaalikaid ja rohelisi ube. Põhilise maitseelamuse hankisime aga trahteri kõrval asuvast Kochi kohvitoast. Beseerull maasikatega viis esimese suutäiega vuhinal pilvitusse suvetaevasse. Ka tiramisukook oli taevalik.