Eriti silmapaistvate veinide puhul erakordselt heast aastakäigust (nt Château Mouton Rothschild 1945) võib veini elukaart võrrelda inimese omaga: kuni 20. eluaastani saab täiskasvanuks, järgmise 40 aasta jooksul küpseb ja saab targaks ning edasi toimub aeglane taandumine. Enamik veine raugastuvad siiski kiiremini – 20 kuni 30 aastat on piir. Nagu elus ikka, on ka siin erandeid: magusad ja kangestatud veinid, nagu portvein ja madeira, on kordades pikaealisemad. Valdav osa maailma veine on valmistatud aga selliselt, et nende optimaalne tarvitamisiga on 1 kuni 5 aastat. Üldiselt kehtib reegel, et mida kallim vein, seda pikem on ta elukaar, ja vastupidi. Pikaajaliseks säilitamiseks tulebki vein osta võimalikult noorena, et tagada talle optimaalsed säilitamistingimused (tavaliselt võidab ka hinnas).Punased viinamarjasordid* Kõige suuremad eeldused pikaealise veini saamiseks on tumedatest tuntud viinamarjasortidest Cabernet Sauvignonil, Nebbiolol ja Syrah’l. Sõltuvalt kasvutingimustest ja tehnoloogiast on selliste veinide eluiga 5–30 aastat.* N-ö keskmike hulka kuuluvad Sangiovese, Tempranillo, Merlot, Pinot Noir, Malbec ja Zinfandel, millest valmistatud veinide küpsemisaeg on 3–15 aastat.* Osa sorte on sellised, mille puhul küpsemist pudelis ei toimugi, need veinid vaid kaotavad oma väärtust aja jooksul. Tuntumad on Gamay ja Dolcetto.Valged viinamarjasordid* Kuna valgete veinide valmistamisel eraldatakse mahla pressimisel viinamarjakestad, mis on põhiline tanniinide ja hapete allikas, siis on nende veinide eluiga üldiselt lühem. Eakate klubisse pääsevad vaid Riesling ja Chenin Blanc, mis on suure happesusega. Küpsemisaeg on nendel veinidel 3–30 aastat. Pooleldi sohiga pääsevad samasse seltskonda veel Sémillon (Sauternes) ja Furmint (Tokaji), ja seda seetõttu, et neist valmistatakse magusaid veine, mille eluiga võib ulatuda 25 aastani.* Kuivad veinid samadest marjadest ei kesta rohkem kui 3–6 aastat ja siis kuuluvad nad keskmike hulka, kust leiame ka Chardonnay, Pinot Gris’, Sauvignon Blanci ja Gewürztramineri. Ka viimati nimetatud marjadest tehakse mõnes paigas magusaid, nn botrytis-veine ja sel juhul on nende eluiga pikem. * Pudelis laagerdamisest ei saa kasu Muscadet, Prosecco, Muscat, Pinot Blanc, Silvaner. Oluline on ka viinamarjaistikute vanus – vanemate istikute juurestik on ulatuslikum ja ulatub sügavale ning tulemus on kvaliteetsem.TerroirSee prantsuskeelne termin iseloomustab viinamarjade kasvukohas oleva pinnase iseärasusi (pinnase koostis, drenaaživõime), (mikro)kliimat ja reljeefi iseärasusi (maapinna kalle, orientatsioon päikese suhtes). Aastakäigu mõju kuulub kliima valdkonda ja on erineva tähtsusega erinevates piirkondades – ühtlase kliimaga paikades on aastakäigu arvestamise tähtsus väike. Erinev terroir on peamine põhjus, miks üks Cabernet Sauvignon on viie aasta vanuselt rauk, aga teine 25-aastasena täies elujõus. NB! Kasvukoha mõjust veinile saab rääkida ainult siis, kui on tegemist ühetaoliste tingimustega – see võib olla üksik viinamarjaaed (nt Bordeax’ château), mäe- või orunõlv (nt Chablis’ grand cru). Suurem osa veinidest (sh kvaliteetveinid) on siiski teatud keskmine erinevatest terroir’dest. Üldlevinud on veel mõtteviis, et mida rohkem viinamarjaistik kannatab (huumusvaene mineraalne pinnas, napilt sademeid), seda kvaliteetsem ja ka pikemaealisem tuleb vein.ValmistamineVeiniteo iseärasused mõjutavad oluliselt joogi elukäiku. Käärimistemperatuur, masseratsioon (kestadel leotamine – toim.), malolaktiline fermentatsioon ja elevaaž (veini arendamine, mis hõlmab terve rea protseduure toorveini laagerdamisel) on põhilised märksõnad. Neid iseärasusi pole veini ostes kuidagi võimalik teada. Pikkade traditsioonidega veinipiirkondades kasutatakse aga üldiselt sarnaseid väljakujunenud tehnoloogilisi võtteid.SäilitamineVeinide hoiutingimused omavad erilist tähtsust ainult pikaealiste veinide korral ja võivad konkreetse veini elukaart kordades muuta.
Kommentaarid (0)