Mah­las pei­dus elu­jõud

Mahl on puu­vil­ja­dest, mar­ja­dest või köö­gi­vil­ja­dest mit­me­te teh­no­loo­gi­lis­te võ­te­te­ga eral­da­tud ve­del toi­du­aine, mil­les säi­lib toor­aine toi­te­väär­tus suu­res ula­tu­ses. Mah­lad ja­gu­ne­vad mit­mes­se rüh­ma.Na­tu­raal­sed ja toor­mah­lad     Na­tu­raal­sed mah­lad val­mis­ta­tak­se ühest või mit­mest lii­gist pu­has­test, küp­se­test, värs­ke­test või kül­mu­ta­tud vil­ja­dest. Na­tu­raal­mah­lad si­sal­da­vad kesk­mi­selt 82-90% vett, 10-16% sü­si­ve­si­kuid, 0,4-1,7% or­gaa­ni­li­si hap­peid, 0,3-0,7% läm­mas­ti­ku­ühen­deid, 0,2-0,7% mi­ne­raal­soo­li, vä­he­ma­tes ko­gus­tes vi­ta­mii­ne, park­aineid, pig­men­te, eeter­lik­ke õli­sid jne. Mah­la koos­tis sõl­tub eel­kõi­ge toor­ainest ja sel­le küp­su­sest. Na­tu­raal­seid mah­lu ka­su­ta­tak­se mit­me­te toi­tu­de val­mis­ta­mi­seks või teis­te mah­la­de­ga se­ga­mi­seks.Toor­mahl on na­tu­raal­se mah­la eri­vorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sel­le­le po­le li­sa­tud tei­si toi­du­aineid. Toor­mah­lal peab ole­ma vil­ja­le ise­loo­mu­lik lõhn, värv ja mait­se. Na­tu­raal­se­tes mah­la­des on ha­pe­te ja suhk­ru­te va­he­kord sa­ge­li maits­mis­mee­le­le har­ju­ma­tu, see­tõt­tu juuak­se neid pal­jalt suh­te­li­selt vä­he.Tar­be- ehk joo­gi­mah­ladJoo­gi­mah­la­de­le on li­sa­tud vett või suhk­rut. Mah­lu kok­ku se­ga­des saab nen­de mait­se-, vär­vus- ja säi­li­mis­oma­du­si pa­ran­da­da. Ta­va­li­selt jääb üks mahl põ­hi­mah­laks. Kom­bi­nee­ri­tak­se neid na­tu­raal­mah­lu, mis on mui­du kas lii­ga ha­pud või eba­so­bi­va kon­sis­tent­si­ga. Mah­la­de mait­se mää­rab suhk­ru­te ja or­gaa­ni­lis­te ha­pe­te va­he­kord, olu­li­ne ei ole nii­võrd suhk­ru­te roh­kus, kui­võrd or­gaa­ni­lis­te ha­pe­te vä­he­sus mah­las. Maits­mis­mee­le­le so­bib kõi­ge roh­kem mahl, mil­les on hap­peid 0,7-0,8% ning suhk­ru­te si­sal­dus jääb va­he­mik­ku 12-15%. Na­tu­raal­mah­la­dest on nen­de­le oma­dus­te­le kõi­ge lä­he­da­se­mad mit­me­test õuna­sor­ti­dest val­mis­ta­tud mah­lad. Ena­mi­ku na­tu­raal­mah­la­de hap­pe­si­sal­dust tu­leb vä­hen­da­da. Eran­diks on na­tu­raal­ne pir­ni­mahl, mil­le hap­pe­sus on vä­ga väi­ke, nii et se­da tu­leb hoo­pis suu­ren­da­da.Me­hud Me­hud on vil­ja­li­ha­ga mah­lad, mis si­sal­da­vad ka la­hus­tu­ma­tuid kuiv­aineid, nt pektiini, tsel­lu­loo­si ja hemitselluloosi. Vii­ma­sed kolm kuu­lu­vad kiud­aine­te hul­ka ja on va­ja­li­kud nor­maal­seks see­de­te­ge­vu­seks ja kõ­hu­kin­ni­su­se väl­ti­mi­seks. Seis­mi­sel me­hu tah­ked osa­ke­sed sadenevad, see­pä­rast tu­leb vil­ja­li­ha­ga mah­lu en­ne tar­vi­ta­mist lok­su­ta­da.Mi­da leiad poest?Poo­di­des müüak­se mit­meid mah­la­too­teid, mis eri­ne­vad koos­ti­selt, kon­sis­tent­silt, ener­gia­si­sal­du­selt ja säi­li­vus­ajalt. Need too­ted saab ja­ga­da nel­ja põ­hi­rüh­ma.Täis­mahl ehk 100% mahl Mait­se­oma­dus­telt ja koos­ti­selt on täis­mahl na­tu­raal­se­le toor­mah­la­le kõi­ge lä­he­da­sem. Täis­mah­la val­mis­ta­tak­se ta­va­li­selt kont­sent­ree­ri­tud mah­last, mi­da lah­jen­da­tak­se kva­li­teet­se vee­ga mah­la­le et­te näh­tud kuiv­aine­si­sal­du­se saa­vu­ta­mi­se­ni, see­jä­rel too­de pas­tö­ri­see­ri­tak­se ja vil­li­tak­se. Ta­va­li­selt täis­mah­la­le suhk­rut ja hap­peid ei li­sa­ta, kuid mõ­ne­de mah­la­sor­ti­de pu­hul võib se­da mait­se pa­ran­da­mi­seks te­ha.Täis­mah­lad on ka kõi­ge suu­re­ma bio­väär­tu­se­ga. Sa­ja gram­mi täis­mah­la ener­gee­ti­li­ne väär­tus on kesk­mi­selt 40-60 kcal - see sõl­tub mah­las la­hus­tu­nud suhk­ru­hul­gast. Täis­mah­la suh­te­li­ne ener­gia­rik­kus tu­le­neb ees­kätt sü­si­ve­si­ku­te si­sal­du­sest, vä­ga vä­he­sel mää­ral saab or­ga­nism ener­giat ka mah­las lei­du­va­te val­ku­de ja ami­no­ha­pe­te lõ­hus­ta­mi­sest. Ras­vu mah­lad pea­aegu ei si­sal­da. Täis­mah­la­le li­sab väär­tust see­gi, et nen­des on sa­ma pal­ju vi­ta­mii­ne, mi­ne­raal­aineid ja mik­ro­ele­men­te kui toor­mah­las.Mah­la­kont­sent­raa­te val­mis­ta­tak­se mah­last vee eral­da­mi­sel, kus­juu­res kont­sent­raa­ti jää­vad al­les pea­aegu kõik toor­mah­las lei­du­vad mi­ne­raal­ained, vi­ta­mii­nid, vär­vi-, lõh­na- ja mait­se­ühen­did. Vee eral­da­mi­ne ot­se­se kuu­mu­ta­mi­se­ga on kont­sent­ree­ri­tud mah­la val­mis­ta­mi­sel kee­la­tud. Tar­bi­ja­le val­mis­ta­tud kont­sent­ree­ri­tud mah­last peab ole­ma eral­da­tud vä­he­malt pool alg­sest veest.Nek­tarNek­ta­ri­te täis­mah­la­si­sal­dus on 25-50%. See­ga jääb nek­tar täis­mah­la­le al­la. Üle­jää­nud osa moo­dus­ta­vad ve­si, suh­kur, sid­ru­ni­ha­pe, loo­dus­li­kud värv­ained, kon­ser­van­did, antioksüdandid jms. Nek­ta­ri­tes­se on lu­ba­tud li­sa­da suhk­rut ja tei­si loo­dus­lik­ke või kunst­lik­ke ma­gus­ta­jaid. Sa­ge­li ka­su­ta­tak­se nek­ta­ri­te val­mis­ta­mi­sel mit­me­te mah­la­de se­gu­sid või ek­soo­ti­lis­te vil­ja­de pü­ree­sid. Vä­he­se hap­pe­si­sal­du­se­ga puu­vil­ja­dest võib nen­de loo­dus­li­kult suu­re suhk­ru­si­sal­du­se kor­ral nek­ta­reid val­mis­ta­da ka suhk­rut li­sa­ma­ta. Ku­na poo­le nek­ta­rist moo­dus­tab ve­si, on ka mit­me­te bio­loo­gi­li­selt väär­tus­li­ke ühen­di­te si­sal­dus nek­ta­ri­tes poo­le väik­sem.Mah­la­joo­gidNek­ta­ri­test veel­gi lah­je­mad on mah­la­joo­gid, mil­les täis­mah­la osa­kaal küü­nib 10-24%ni, üle­jää­nud on ve­si ja mit­me­su­gu­sed li­san­did. Mah­la­joo­ke saab võr­rel­da ko­dus val­mis­ta­tud mor­si­ga. Bio­kee­mi­li­selt koos­ti­selt on mah­la­joo­gid täis­mah­last ja nek­ta­rist väik­se­ma väär­tu­se­ga. Mah­la­joo­ki­de ret­sep­ti­dest leia­me sa­ge­li kunst­lik­ke ma­gus­aineid, pak­sen­da­jaid, mis te­ki­ta­vad vil­ja­li­ha ole­mas­olu efek­ti, kon­ser­van­te, eri­ne­vaid aroo­mi- ja lõh­na­aineid, antioksüdante jt li­sa­aineid. Vi­ta­mii­ni­joo­gidGa­see­ri­ma­ta ja ga­see­ri­tud vä­he­se mah­la­si­sal­du­se­ga ka­ras­tus­joo­ki­de, nn vi­ta­mii­ni­joo­ki­de müük on kaup­lus­tes hoo­gus­tu­nud. Õigem on neid lu­ge­da ka­ras­tus­joo­ki­de, mit­te aga mah­la­too­de­te hul­ka kuu­lu­vaiks, se­da vaa­ta­ma­ta pil­ku­püüd­va­le vär­vu­se­le ja vi­ta­mii­ni­de roh­ku­se­le. Sel­lis­te joo­ki­de erk vär­vus saa­dak­se ta­va­li­selt toi­du­vär­vi­de abil, täis­mah­la on vi­ta­mii­ni­joo­gis 1-9%. Vi­ta­mii­ni­kül­lu­se ta­ga­vad ees­kätt li­sa­tud sün­tee­ti­li­sed vi­ta­mii­ni­pre­pa­raa­did, mit­te loo­dus­lik too­re. Mah­la­too­te ost­mi­sel oleks kõi­ge ter­vis­li­kum ja pa­rem läh­tu­da too­te bio­väär­tu­sest, mit­te hin­nast.   Mah­la­joo­mi­se mõ­ju ter­vi­se­le· Mah­la­de joo­mist on pee­tud am­mus­test aega­dest pea­le ter­vis­lik­ku­se süm­bo­liks. Täis­mah­lad peak­sid kuu­lu­ma iga ter­vi­sest hoo­li­va ini­me­se me­nüüs­se. Üli­malt va­ja­li­kud on täis­mah­lad las­te joo­gi­laual. · Mah­la­de aroo­mi- ja mait­se­ühen­did ning or­gaa­ni­li­sed hap­ped er­gu­ta­vad see­de­näär­me­te ta­lit­lust ja see­de­kulg­la kok­ku­tõm­beid. · Mah­la­des on roh­kes­ti vi­ta­mii­ne ning me­hud an­na­vad or­ga­nis­mi­le suu­res ko­gu­ses va­ja­lik­ke kiud­aineid. · Mi­ne­raal­ele­men­ti­dest si­sal­da­vad täis­mah­lad pal­ju kaa­liu­mi, mis aitab ta­sa­kaa­lus­ta­da tä­na­päe­vast liig­set naat­riu­mi­tar­bi­mist. · Mik­ro­ele­men­ti­dest on eri na­tu­raal­se­tes täis­mah­la­des mär­ki­mis­väär­selt rau­da, vas­ke, man­gaa­ni, nik­lit, fluo­ri ja joo­di. Mah­la­de bio­kee­mi­li­se koos­ti­se eri­pä­rast tu­le­neb ka nen­de eri­nev toi­me or­ga­nis­mi­le. · Mõ­nin­ga­tel juh­tu­del on tea­tud mah­la­de roh­ke joo­mi­ne vas­tu­näi­dus­ta­tud. Kõik rik­ka­li­kult or­gaa­ni­li­si hap­peid si­sal­da­vad mah­lad on vä­hem või roh­kem eba­sood­sad mit­me­te see­de­kulg­la kroo­ni­lis­te hai­gus­te pu­hul. Se­da peab tar­bi­ja­le sel­gi­ta­ma arst. · Tu­ge­valt ha­pud mah­lad seo­vad kalt­siu­mi ja vii­vad se­da or­ga­nis­mist väl­ja. Ini­me­sed, kes kuu­lu­vad luu­de hõ­re­ne­mi­se ehk osteoporoosi ris­ki­grup­pi, pea­vad ha­pu­de mah­la­de tar­bi­mist pii­ra­ma või va­li­ma kalt­siu­mi­ga ri­kas­ta­tud mah­lad. · Mõ­ned mah­lad või­vad põh­jus­ta­da ka al­ler­giat. Üli­tund­li­ke­le ini­mes­te­le on kõi­ge sa­ge­da­mi­ni al­ler­gee­nid tsit­rus­te mah­lad, eri­ti apel­si­ni­mahl. Allergeenne toi­me on ka maa­si­ka­mah­lal, kuid se­da val­mis­ta­tak­se ja tar­bi­tak­se suh­te­li­selt vä­he. · Pal­jud, ta­va­li­selt ise­val­mis­ta­tud mah­lad (aroo­nia-, ku­ker­puu-, as­tel­pa­ju­mahl jne) si­sal­da­vad rik­ka­li­kult bio­ak­tiiv­seid ühen­deid ja nen­de kont­rol­li­ma­tu tar­vi­ta­mi­ne ajal, mil ini­me­ne ei söö - on nn mah­la­diee­dil , võib or­ga­nis­mi aine­va­he­tust pal­jus­ki muu­ta.