Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt. Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation d’Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse.
Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga – mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas.
Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir.
Algajal veinisõbral on keeruline etiketti, sest enamasti ei leia te sealt infot kasutatud viinamarja(de) kohta.
KLASSIFIKATSIOON
Vin de Table (VTD) – lauavein
Vin de Pays (VDP) – maakonnavein
Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) – piiratud kvaliteediga vein
Appellation d’Origine Contrôllée – kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.)
PIIRKONNAD
Alsace
Piirkond, mis aegade jooksul on olnud kord Saksa, kord Prantsuse mõjusfääris. Majad ja kohanimed on saksapärased, inimesed räägivad prantsuse ja saksa keelt ning kohalikku dialekti. Enamik viinamarjasorte pärinevad Saksamaalt, kuid veinid on prantsuspäraselt karged ja kuivad.
Burgundia
Sealsete veinide puhul peab meeles pidama, et 95% ülatuses kasutatakse vaid üht valget, Chardonnay viinamarja, ning ühte punast, Pinot Noir’ marjasorte. Sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele.
Chardonnay annab suurepäraseid veine, nagu Chablis, Corton, Mersault, Puligny-Montrachet ja Chassagne-Montrachet. Punaseid marju võime leida nii lihtsatest regiooniveinidest kui ka Grand Cru tippveinidest.
Bordeaux
Vaieldamatult Prantsusmaa kuulsaim veinipiirkond. Côtes de Punased moodustavad toodangust 85%.
Valged veinid jagunevad kuivadeks, poolkuivadeks ja magusateks. Tuntumad on väärishallitusveinid Sauternes, Barsac jt. Punastest leiame kergeid, keskmise täidlusega ning täidlasi ja pika küpsemispotentsiaaliga veine.
Tähtsamad piirkonnad on:
Médoc ja Haut-Médoc, kus tehakse ainult punaveine
Graves, kus toodetakse nii valgeid kui punaseid veine
Entre-Deux-Mers, kus valmistatakse valgeid kuivi, poolmagusaid ja magusaid veine (Sauternes jt) ning punaseid kergeid ja pooltäidlasi veine.
Fronsac, Pomerol ja St. Émilion koos oma paljude satelliitaedadega. St. Émilioni linn ja veiniaiad on UNESCO kaitse all ning üks veinituristide lemmikpaiku.
Lisaks on veel palju nn. mäekülgede ehk Côtes’ alasid. Nendest tuntumad on Côtes de Blay, Côtes de Bourg ja Côtes de Castillon.
Beaujolias
Piirkond on kuulus oma värske veini ja iga-aastaste Beaujolais Nouveau pidustuste poolest, mis algavad novembri kolmandal neljapäeval. Piirkond serveerib meile ainult Gamay marjast valmistatud punast veini.
Champagne
Seal valmib maailma parim vahuvein. Kasutatakse Chardonnay, Pinot Noir’ ja Pinot Meunier’ viinamarju. Kui on tarvitatud vaid esimest, on pudeli etiketile kirjutatud Blanc de Blancs. Roosa šampanja valmistamisel segatakse valget ja punast veini õige tasakaalu saamiseks.
Aastakäiguta ehk Non Vintage/Non Millésimé puhul peab veini teistkordne käärimine pudelis kestma vähemalt 15 kuud ja aastakäigu Vintages/ Millésimé joogi puhul mitte vähem kui kolm aastat.
Loire
Loire’i jõe orgu kutsutakse ka Prantsusmaa aiaks ning maakonnaveinide etiketilt võib leida nimetuse VDP Jardin de la France. Siin võib eristada nelja suuremat kasvatuspiirkonda: Nante, Saumur-Anjou, Touraine ja Loire’i keskosa.
Valgetest veinidest on kuulsad Saumur, Chinon, Anjou jt. Valmistatakse ka hulgaliselt roosasid veine, millest meil on tuntud Rosé d’Anjou.
Languedoc-Roussillon
Vahemere kallastelt kuni Cevennes’ ja Mustade mägedeni ulatuvad veiniaiad. Läänes jõuavad need välja Hispaania piirini. Enamik meil tuntud laua- ja maakonnaveine pärineb just sellest kandist. Suurepärane kliima ja uued tehnoloogiad võimaldavad valmistada ka arvestatavaid apellatsiooniveine.
Piirkondadest tuleks meelde jätta St. Chinian, Faugéres, Corbiéres, Minervois, ja Fitou.
Roussilloni regioon on tuntud Vin Doux Naturelle nimetust kandvate valgete ja punaste veinide poolest, mis stiilist ja valmistusmeetodilt sarnanevad portveinidega.
Rhône
Genfi järvest alguse saava järve kallastel paiknevad viinamarjaaiad jagatakse Põhja- ja Lõuna-Rhône’i aladeks.
Veidi peale Lyoni linna asuvad jõe järskudel kallastel Côte-Rôtie viinamarjaaiad. Seal tuleb tuntud punane vein, mille valmistamiseks kasutatakse Syrah’ ja vähesel määral valge Viogner’ marju. Järgnevad piirkondadest Condrieu, St. Joseph, Hermitage, Grozes-Hermitage, Cornas ja St. Peray.
Lõunapoolne Rhône lisab juurde hulgaliselt valgeid valgeid sorte, nagu Grenache Blanc, Bourbulenc, ja Clairette, ning punaseid viinamarju nagu Grenache Noir, Ginsault, Carignan ja Mourvérde. Seal valmistatakse valget või punast igapäevaveini (Côtes du Rhone) ning võimsaid Vacqueyras’, Gigondas’ ja Châteauneuf de Pape’i pudeleid. Viimane neist on saanud oma nime 13. sajandil Avignonis asunud paavsti suveresidentsi järgi ning selle segus võib kasutada kuni 13 erinevat valget ja punast marjasorti. Väärikust kinnitab ka pudelile valatud Vatikani sümbol.
Rhône’i piirkonna kuulsaim roosa vein on Tavel.
Provence
Sealseid kergeid veine nimetatakse puhkajate või kohvikuveinideks ning eriti tähtis koht on roosadel veinidel. Viinamarjad on põhiliselt samad mis Lõuna-Rhône’i piirkonnas.
Mitte kaugel asub ka Korsika saar. Selle antiikaega ulatuvate veinivalmistamise traditsioonidega saarel kasvatatakse peamiselt Itaalia päritolu marju. Meie turul leidub kauni nimega Ille de Beauté maakonnaveine.
Edela-Prantsusmaa
Palju väikseid veinipiirkondi Bordeaux’ linnast Püreneedeni. Tuntuim on Bergerac, mis piirneb Bordeaux’ vasakkalda aladega. Siit leiab hea hinna ja kvaliteedi suhtega valgeid kuivi, poolmagusaid ja magusaid veine. Viimastest on tuntuim Monbazillac. Punaveinid on kerged või pooltäidlased.
Kommentaarid (0)