Veinistiilid

Kõige lihtsam on neid jagada värvuse järgi: valged, punased, roosad. Järgmise tähtsa kategooriana liigitatakse veinid kuivadeks, poolmagusateks ja magusateks. Konsistentsi järgi rühmitatakse neid aga kergeteks, keskmiselt täidlasteks ning täidlasteks. VALGED VEINID Valged veini erinevad nii värvi kui maitse poolest. Noored veinid on enamasti helekollased, valkjad või isegi roheka tooniga, parajalt küpsed vanemad veinid aga helekuldse kuni tumekollase värvusega. Kaasaegsed asjatundjad jagavad valged veinid nende iseloomu ja omaduste järgi suurematesse stiilirühmadesse: Küpsed vürtsikad Chardonnay’d, mis on rikkaliku puuviljase maitsega, tammevaadis laagerdumisest vaniljese maitsega, kergesti joodavad ja nauditavad. Hetkel on Chardonnay’de tootmise esirinnas eelkõige austraallased.Värsked, parkainerohked Sauvignonid, mille suunanäitajateks on Prantsuse Bordeaux’ ja Loire’i piirkondade kuivad Sauvignon Blanc’ ja Semillon’ viinamarjadest valmistatud veinid. Puuviljaseid, toore õuna, rohu ja virsiku nüanssidega Sauvignone toodetakse praegu edukalt ka Lõuna-Aafrikas, Uus-Meremaal ning Tšiilis.Neutraalsed tuhkkuivad veinid. Sellesse tüüpi sobituvad paljud Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa veinid, mille maitse ei pärine ühest kindlast viinamarjasordist. Samamoodi saab iseloomustada ka mitmeid noori hispaanlasi, Portugali Vinho Verde’sid, sakslaste kuivi Tockeneid ning odavamaid Lõuna-Aafrika ja California veine.Valged burgundlased, mille all mõeldakse tammiseid ja küpseid, mee ja pähkli maiguga rikkalikke veine, mis on samas hästi kuivad. Eriti võrratuid veine valmistatakse Burgundias Chardonnay’ viinamarjadest (Chablis). Ent viimasel ajal on neile järgi jõudmas ka mõned tipp-Chardonnay’d Californiast, Oregonist, Austraaliast ja Uus-Meremaalt.Aromaatsed poolmagusad veinid, nagu neid leidub Alsace’i ja Lõuna-Saksamaa veinide seas, mis on valmistatud Gewürtztramineri, Pinot Gris’ või Rieslingi viinamarjadest. Viimasel ajal on sama iseloomuga ka mitmed Austraalia Rieslingid, Uus-Meremaa Gewürtztraminerid j Rieslingid ning Argentiina Torrontese viinamarjast tehtud veinidLuksuslikud magusad veinid, mille alla kuuluvad eelkõige hele- ja tumekuldsed, pika säilimispotentsiaaliga väärishallitusveinid Prantsuse Sauternes’ ja Barsac’i aedadest. Märkimist väärivad ka Loire’i ja Alsace’i piirkonna hilisküpsetest viinamarjadest valmistatud veinid, mõned Saksa tipptegijad ning ungarlaste kuulus Tokaji. PUNASED VEINID Punaste veinide värvus varieerub heledast peaaegu roostekarva punaseni. Tooni järgi võib ennustada, millise iseloomuga ja kui vana veiniga on tegemist. Heledad violetse varjundiga punaveinid on noored, samal ajal kui sügavpunane, rubiinjas värvus kõneleb küpsusest ning pruunikas toon juba kõrgest vanusest. Kriitikud ja asjatundjad jagavad punased veinid järgmistesse suurtesse rühmadesse: Kuumad ja vürtsikad veinid eesotsas Prantsuse ja Austraalia Syrah’ viinamarjadest valmistatud veinidega. Küpseid ja täidlasi, tugeva iseloomuga punaseid toodetakse ka teistest marjasortidest Prantsuse Rhône Valley ja Bordeaux’ piirkonnas. Itaalias saadakse hõõguvaid punaveine Piemonte regioonis (Barbera, Dolcetto), Hispaanias Ribera del Duoro kandis ja Portugalis Douro jõe oru viinamarjamõisates. Ka argentiinlaste veinid, mis on valmistatud Malbeci marjasordist, ning California Zinfandelid on stiililt võimsad ja rikkalikud.Mahlased puuviljased punased, mille lipulaevaks on Prantsuse Beaujolais’ piirkonna noored veinid. Samasse kategooriasse kuuluvad ka mõned Prantsuse Loire’i kandi särtsakamad esindajad, samuti mitme Grenache ja Syrah’ viinamarjadest valmistatud prantslased. Ka Hispaania Valdepeñase ja La Mancha piirkonnas toodetakse kergeid puuviljaseid punaveine. Samuti sobituvad sellesse stiililahtrisse Itaalia noored Chiantid ja Argentiina Tempranillod.Mustsõstrased Cabernet’d, mille eeskujuks on läbi aegade olnud kuulsad Bordeaux’ veinid Cabernet Sauvignoni, Merlot’ ja Cabernet Franc’ marjasortidest. Siiski hinnatakse viimasel ajal kõrgelt ka Uue Maailma – Tšiili, Austraalia, Uus-Meremaa ja California – Cabernet’sid. Ida-Euroopast on samuti häid näiteid, puuvilja- ja mustsõstranüansiga punaveine tehakse näiteks Ungaris.Parkainerohked pikalt laagerdunud veinid, mille parimad näited tulevad jälle Bordeaux’st. Need veinid saavutavad täiusliku maitse alles pika laagerdumise ja aastatepikkuse pudelis seismise järel. Muuseas, ainult tippveinid on võimelised pikalt seisma! Itaalias tehakse samasse stiililahtrisse kuuluvaid veine Toscana ja Piemonte piirkondades – Chianti Classico, Barolo ning Barbaresco. Portugalis valmistatakse pikaealisi tanniinisid Douro jõe oru mõisates.Pehmed maasikanüansiga veinid, nagu neid tehakse Prantsuse Burgundia piirkonnas Pinot Noir’ viinamarjadest, samuti mõnedes Bordeaux’ mõisates. Kuid ka Hispaania Rioja piirkond annab igal aastal suurepäraseid ümaraid veine, nõndasamuti Valdepeñase ja Navarra regioonid. Uue Maailma stiilinäited tulevad California ja Oregoni piirkondadest, samuti Tšiilist, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Samasse rühma võib arvata ka mõned Saksa Spätburgunderid ROOSAD VEINID Rosé veinide toon varieerub kahvaturoosast helepunaseni. Lihtsamal liigitamisel jagatakse neid eelkõige magususe järgi: Kuivad kerged suveveinid, mis on noored, värsked ning puuviljase lõhna- ja maitsenüansiga. Eestis müüakse rõõmsameelseid roosasid veine Prantsuse Bordeaux’ ja Hispaania Valdepeñase piirkonnast. Ilusa värvi ja päikselise lõhnabuketiga suveveine tehakse ka AustraaliasKerged januveinid. Roosasid poolkuivi igapäevaveine on parem pruukida jahutatult. Taolisi rosé’sid võib juua üsna ohtralt, sest veini alkoholisisaldus on keskmisest madalam. Head januveinid on näiteks California Zinfandelid ja Prantsuse Anjou’d.Nooblid õrnalt magusad veinid, mis sobivad hästi idamaiste eksootiliste roogadega või desserdi kõrvale. Mahedaid magusavõitu küpseid veine valmistatakse Prantsusmaal, Tšiilis ja USA-s.