Retseptid
31. oktoober 2004, 22:00

Rohelise saare söögid ja joogid

Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus, traditsioonidest kinnipidamine ning kohalikele toiduainetele ülesehitatud toidusedel. Keldikeelne head isu soovimine kõlab nii: Bain taitneamh as do bhéile!

Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus, traditsioonidest kinnipidamine ning kohalikele toiduainetele ülesehitatud toidusedel. Keldikeelne head isu soovimine kõlab nii: Bain taitneamh as do bhéile!

Kartuliparadiis

Eestit ja Iirit ühendavate teguritena peetakse tavaliselt mõlema väikese rahvuse kannatusterikast ajalugu ning suurt muusikalembust. Tegelikult võiks neile kahele lisada ka kartuli. Iirlasteni jõudis kartul küll oluliselt varem kui Maarjamaale: juba alates XVII sajandist sai kartulist iirlaste üks peamine toiduaine. Nüüdki peab õige iirlase igal söögiajal laual olema vähemalt kaks erineval viisil tehtud kartulirooga. Kui aga aastatel 1845–1848 kulutulena levinud kartulikatk hävitas saagi tervel Iirimaal, surid sajad tuhanded iirlased nälga, suur osa ellujäänuist aga emigreerus Põhja-Ameerikasse.

Meilgi on kunagi olnud üsna populaarne Iiri emigrandi nukker laul: Miks vaene oled, Iirimaa, mu kauge kodumaa, et kõik su pojad-tütred koos seal elada ei saa?

Iirlased söövad palju ja hästi

Parematel aegadel saavad iirlased endale lubada peale kartuli ka palju muud. Iirlased söövad väga tugevasti, eriti rammus on nende hommikusöök, kui taldrikule kuhjatakse peekonit, ube, vorstikesi, praetud mune, tomateid, kartuleid ja leiba või kartulikooke.

Iirlase peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu, ja seda neil ka jätkub. Saare idapoolsed karjamaad on kaetud paksu kanarbikuvaibaga, mistõttu seal karjatatud lammaste liha omandab eriliselt pikantse maitse. Lambaliha kõrval süüakse ka sea- ja veiseliha ning kana. Kesk-Iirimaa rohumaad pakuvad rohket sööta piimakarjale. Iiri või on kuulus isegi Euroopas, muidugi pruugivad seda heldekäeliselt ka iirlased ise. Perefarmides on levinud juustutegemine nii lehma- kui kitsepiimast.

Värsket kala ja mereande on igal pool saada suures valikus, sest Iirimaal pole ühtki paika ilma järve või jõeta, rääkimata saart ümbritsevast merest. Püütakse hiidkrevette, austreid, homaare ja rannakarpe, ohtrasti on saada makrelli, lõhet ja jõeforelli.

Iiri jookidest peab eraldi rääkima Saareriigist on pärit mitmed tunnustatud õlled, sealhulgas kaks sajandit tagasi sündinud tume, peaaegu must ja kange Guinness.

Iirlased kallavad Guinnessi hulka samas koguses vahuveini ja kutsuvad vahutavat tumedat jooki Black Velvet ehk Must samet. Jook sai alguse 1861.aastal Londoni Brook’s klubis ajal, kui kogu Inglismaa leinas äsja manalateele läinud populaarset prints Albertit ja klubi administraator tegi ettepaneku panna ka vahuvein leinavärvidesse (musta). Nii sündis vaimustava maitsega jook, mis on populaarne tänini.

Iirlastel on ka terve hulk arvestatavaid viskisorte, mille maitse on ülemerenaabrite kuulsate jookide omaga võrreldes pehmem ning ilma suitsumaitseta. 25 aasta pikkune võidukäik on selja taga originaalsel joogil Baileys Original Irish Cream.

Maailma parimaks likööriks peetava joogi väljaveo rahaline väärtus moodustab tervelt ühe protsendi kõikide Iirimaalt eksporditavate kaupade hinnast. Irish Cream segatakse kokku ülimalt salajase meetodi abil kvaliteetviskist ja 48% rõõsast koorest.

Baileys’ üks uuemaid menulikööre on Sheridan’s, mille pudel koosneb kahest vertikaalsest mahutist. Joogi väljakallamisel tekib klaasi põhja mustjas kiht kohvi- shokolaadimaitselist jooki, selle peale aga valge ja vahune vanillimaitseline kiht. Väljakallatud jook näeb välja nagu Guinessi õlu, mõnede arvates nagu nagu iiri kohv.

Iiri kohv

Kõneldakse, et see jook sündis 1943.a. Foynesis Shannoni lennuväljal, kus restoranikokk tuli mõttele halvast ilmast põhjustatud pikast ootamisest väsinud reisijaid viskikohviga turgutada.

Iiri kohv maitseb suurepäraselt lõunasöögi lõpetuseks või külmal talvepäeval väljast tulles, iirlased ise kuuldavasti joovat seda varahommikul enne tööleminekut. Viskiga teravdatud kuum jook saab oma õige nüansi joomisel läbi jääkülma magusa vahukoore, nii et unustage moekad joogikõrred!

Kuuele:

2 dl 35 % rõõska koort

4 sl suhkrut

1 l kanget kuuma kohvi

3 dl iiri viskit

Vahusta koor 3 sl suhkruga kõvaks vahuks, jahuta seda 30 minutit külmkapis. Aja kuumakindlast klaasist kõrged kruusid keeva veega tuliseks. Pane igasse klaasi 0,5 tl suhkrut ja kalla kuum kohv peale, lahusta suhkur lusikaga. Lisa igasse klaasi 0,5 dl (3 sl) viskit ja tõsta kõige peale vahukoor.

Irish stew ehk iiri ahjuhautis

Vaidlused selle kuulsa rahvusroa sünnikoha pärast pole tulemusi andnud, ka tehakse seda hautist igas kodus või restoranis kübeke erinevalt. Vaid üks on kindel: roog peab pliidil või ahjus madalal kuumusel nii kaua hauduma, et liha suus lausa sulab. Tänapäeval tehakse iiri ahjuhautist ka kiiresti pehmenevast veiselihast ning roast võib siis leida ohtrasti porgandit.

1 kg noore lamba esiselga või abatükki

1,5 kg mittelagunevaid kartuleid

peotäis petersellilehti

1 sl kuivatatud tüümiani (aed-liivatee)

2 sibulat

soola

pipart

Puhasta liha rasvast ja kontidest, lõika 3–4 cm suurusteks tükkideks. Sulata rasvatükkidest välja u 3 sl rasva, ülejäänu säästa teiseks korraks või viska ära. Pruunista liha kuumas rasvas portsjonite kaupa, tõsta taldrikule ja raputa üle soola ja pipraga. Viimasena pruunista kondid.

Pane liha ja kondid potti, nirista sinna ka pannile jäänud rasv. Kalla juurde niipalju vett, et see aineid katab. Aja keema ning lase 45 minutit kaane all tasakesi haududa. Kata sügava ahjuvormi põhi kartuliviiludega, raputa peale soola, pipart ja maitseürte. Raputa kartulikihi peale õhukesi sibulaviile, nende peale aseta pool lihatükkidest. Korda sama veelkord, viimaseks kihiks lao kartulid. Kalla üle liha keeduleemega, mis peaks ulatuma napilt roa pinnani.Kata vorm tihedalt fooliumiga ja võimaluse korral ka veel kaanega. Hauta ahjurestil 150° juures 1,5 tundi.

Pubid on Iirimaal seltsielu keskusteks. Püsikliendid käivad pubis mitu korda päevas söömas ja õlut joomas, uudiseid vahetamas, äriasju ajamas, poliitika üle vaidlemas ning kohalikke asju arutamas.

Veiseliha tumeda õllega

Pubisöök on lihtne, maitsev ja kiirestivalmiv, mida tõestab ka see tüüpiline pubiroog.

500 g veise välisfileed

1 sl rasva või õli

2 suurt porgandit

2 dl külmutatud pärlsibulaid

2 tl jahu

2 dl vett + 1 lihaleemekuubik

1 dl tumedat õlut

Selleks roaks vajad laagerdunud (külmas seismisega pehmitatud) veiseliha, mida saab suurpoodidest. Turult ostetud liha nii värske, et ei pehmene isegi pikal hautamisel ning roog jääb kuiv ja maitsetu.

Lõika liha paari cm suurusteks tükkideks, maitsesta soola ja pipraga. Prae kahe portsjonina kuumas rasvas ümberringi pruuniks. Tõsta vahukulbiga kaussi.

Vähenda pliidikuumust. Kalla pannile porgandikettad ning sulatatud ja köögipaberiga kuivatatud sibulad. Raputa peale jahu ning kuumuta segades 1 minut. Kalla juurde õlu ja lihaleem ning lihatükid koos kaussi kogunenud vedelikuga.

Hauta madalal kuumusel kaane all 15…20 minutit, maitsesta lõplikult soola ja pipraga. Iiri pubis tõstetakse selle roa kõrvale taldrikule hautatud lehtkapsalisandiga kartuliputru, mis kannab nime colcannon.

Colcannon

0,5 kg kapsast

0,5 kg kartuleid

2 porrut

1,5 dl piima

soola ja pipart

näputäis muskaati

2 sl sulatatud võid

Keeda peenteks ribadeks lõigatud kapsas soolakas vees pehmeks. Keeda kooritud ja poolitatud kartulid ja peenestatud porru koos piimaga pehmeks ning töötle kartulitambiga püreeks; maitsesta. Sega juurde kapsas. Tõsta roog kaussi ja pane sulatatud või pudrusilmaks.

Champ

Iirimaal ja ka Shotimaal populaarne kartulipuder, millesse segatakse palju rohelist sibulat ja serveeritakse rikkaliku võisilmaga.

Boxty

Vana iiri laulusalm ütleb: kes ei oska teha boxty’t, ei saa kunagi mehele. Boxty on Iirimaal olnud populaarne mäletamatutest aegadest peale. Ühekorraga nii tooretest kui keedetud kartulitest valmistatud taigen võib lauale ilmuda suure lameda pätsi, väikeste paksude pannkookide või isegi klimpide kujul. Alljärgnevaid koogikesi pakutakse sageli hommikueineks praetud peekoni ja munade juurde.

600 g kooritud kartuleid

2 dl jahu

1 napp tl söögisoodat

1 tl soola

soovi korral musta pipart

u 1,2 dl petipiima

praadimisõli

Keeda pooled kartulid pehmeks, kurna ja vajuta pudruks. Ülejäänud kartulid riivi peenikese riiviga ning sega koos jahu, söögisooda ja soolaga kartulipudru hulka. Sega juurde niipalju petti või keefirit, et moodustuks hästi koospüsiv taigen.Tõsta kuumale õliga määritud pannile kuhjaga supilusikatäied taigent. Küpseta pätsikesed mõõdukal kuumusel mõlemalt poolt pruuniks. Küpseid koogikesi hoia ülejäänute valmimiseni avatud uksega soojas praeahjus.

White soda bread ehk hele soodaleib

Igivana iiri komme käsib pakkuda külalisele äsjaküpsetatud värsket leiba ning ilmtingimata lahtilõikamata pätsist. Leiva juurde tuuakse lauale kuum kange tee ja parim kodumoos.

Iiri soodaleib valmib nobedasti, juba 5 minutiga saab pätsi ahju. Kiire ahjujõudmine on soodaküpsetiste puhul väga oluline, vastasel juhul sooda “käib maha” ja küpsetis jääb lame ja raske.

8 dl jahu

1 tl söögisoodat

1 tl soola

u 3,5 dl petipiima või

jogurti ja vee segu 2:1

Sega jahu sooda ja soolaga, lisa vähehaaval petipiim. Sega ained kleepuvaks taignaks ja sõtku seda jahuga üleriputatud laual umbes 1 minut. Vormi taignast 15 cm läbimõõduga, 5 cm kõrgune ümmargune päts ja tõsta see ahjuplaadile pandud küpsetuspaberitükile. Tee pätsisse peaaegu servast servani 1 cm sügavune ristikujuline sisselõige, mis on vajalik kerkimise soodustamiseks. Küpseta eelkuumutatud 225° juures umbes 35 minutit ehk kuni põhjale koputades kostab õõnes heli. Lase restil täielikult jahtuda.

Brown soda bread ehk tume soodaleib tehakse põhimõtteliselt samamoodi. Nisujahu hulka segatakse täisterajahu, röstitud nisukliisid ja pruuni suhkrut, taigen vormitakse piklikuks pätsiks, mis küpsetatakse vormis.

Scones ehk skoonid

Algselt Shoti päritoluga kasinad koogikesed jahust, soodast ja petipiimast on Iirimaal muutunud rikkalikumaks ja rammusamaks. Iiri skoonitaignas on võid ja mune, sageli kuivatatud marju või puuvilju, mõnikord aga juustu ja maitseürte. Põigiti lõhestatud ning või, keedise või vahukoorega kaetud skoonid on iirlaste kohvi- ja teelaua lahutamatu osa.

7 dl jahu

3 sl suhkrut

1 tl söögisoodat

0,5 tl soola

100 g magedat võid

1 dl kuivatatud sõstraid või muid marju

1 muna

u 2 dl petipiima

1 sl piima

Sega esimesed 4 ainet suures kausis, lisa väikesteks tükkideks lõigatud või. Näpi sõrmedega, kuni või on ühtlaselt segunenud ja lahtist jahu pole kusagil näha. Lisa sõstrad, lahtiklopitud muna ja nii palju petipiima, et tekiks pehme taigen.

Kraabi taigen jahuga üleriputatud lauale ja patsuta u 2 cm paksuseks kettaks. Lõika sellest vormi abil 5-6 cm läbimõõduga kettad. Korja ribad kokku, suru taignaks ja lõika ka sellest koogikesed, kokku peaks neid saama umbes 15.

Tõsta skoonid jahuga üleriputatud plaadile, pintselda piimaga. Küpseta 225° juures 18 minutit, kuni skoonid on kuldkollased ja läbi küpsenud. Serveeri soojalt, paku juurde võid, vahukoort või keedist.

Sweet Wine Syllabub ehk magus veinivaht

Keskajal valmistati seda magusrooga järgmiselt: lehmapiim lüpsti otse kaussi, kus ootas Sille ehk Prantsusmaal Champagne’i maakonnas asuvas Sillery’s pruulitud vahuvein. Bub oli keskaegne väljend vahutava joogi kohta. Käesolev syllabub’i versioon on muidugi täiesti kaasaegne, seda nii valmistusainete kui -viisi poolest.

2 dl valget dessertveini

2 dl suhkrut

1 dl sidrunimahla

2 sl brändit

1 suure sidruni riivitud kollane koor

paar näputäit jahvatatud muskaati

4 dl 38% rõõska koort

Sega kuus esimest komponenti kokku ja lase kinnikaetult vähemalt paar tundi või järgmise päevani jahedas maitsestuda. Mikserda koor tugevaks vahuks. Nirista veinisegu väikeste portsjonite kaupa vahukoore peale, tõsta iga kord suure lusikaga õrnalt segamini. Jaga pokaalidesse, kaunista sidrunikooreribade, värskete marjade või kompotipuuviljadega.

Vanamoodne õunakook

Iirlased on väga kiindunud sellesse traditsioonilisse järelrooga ega tüdine sellest vist kunagi.

4 dl täisterajahu või nisujahu

5 sl maisitärklist

2,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

suur näputäis jahvatatud vürtsnelki

150 g pehmet magedat võid

0,5 kg mahlaseid õunu

2 dl pruuni suhkrut

2 suurt muna

3 sl piima

2 tl suhkrut

Mõõda esimesed 5 komponenti kaussi, lisa tükeldatud ja pehmenenud või; näpi ja hõõru sõrmedega, kuni lahtist jahu pole enam näha. Sega juurde pruuni suhkruga segatud u 1 cm suurused õunatükid. Klopi munad piimaga lahti ning sega taignasse. Tõsta paks taigen taigen rasvaga määritud 22 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, raputa suhkruga üle.

Küpseta 180° juures umbes 35 minutit ehk kui pinnasse sõrmega vajutatud lohk kinni tõuseb. Lase koos vormiga restil veidi jahtuda, siis eemalda vormi serv. Serveeri soe kook kergelt vahustatud rõõsa koorega. Võid ka koogi restil täielikult jahtuda lasta, siis toidukilesse mässida ning hoida järgmise päevani toatemperatuuril. Sõelu soovi korral koogi pinnale tolmsuhkrut.