Granaatõun – viljakuse ja võimu sümbol
Granaatõun on hariliku granaadipuu vili – tiheda koorega kaetud 5–12 cm läbimõõduga mari (just mari, mitte puuvili), milles on umbes 600 seemet. Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga moodustavad veidi üle poole granaatõuna kogumassist (u 56%), ülejäänu võtavad enda alla kest ja membraan (u 44%). Granaatõunamahl on ergutava ja organismi tugevdava toimega.
Vanade roomlaste jaoks oli see vili igavese nooruse ja surematuse sümbol. Oma tõepõhi on sel uskumusel tõesti. Näiteks sisalduvad granaatõunakoore parkainetes unikaalsed antioksüdandid, mis vilja regulaarsel söömisel pidurdavad vananemist ning mõjuvad vähkiennetavalt (tänu rasvlahustuva F- ja E-vitamiini suurele hulgale), tõrjuvad ateroskleroosi, parandavad ainevahetust ja vereringet.
Üks granaatõun katab 40% inimese päevasest A-, E- ja C-vitamiini vajadusest ning on tõhus vahend südame-veresoonkonnahaiguste ning kehvveresuse ennetamisel. Mahlast on leitud 15 aminohapet, millest kuus on asendamatud − neid tavaliselt taimedes ei leidugi, ainult lihas.
Teadlased kinnitavad sedagi, et vanarahvas teadis, mida rääkis, kui sidus granaatõuna sigivusega. Vilja seemnetes leidub östrogeeniga sarnaselt toimivat ühendit, mis suurendab viljakust. Ühe uuringu järgi suureneb verevool genitaalides neil, kes joovad regulaarselt klaasi granaatõunamahla päevas. See suurendab omakorda sugutungi.
Lisaks ergutab granaatõun laiska seedimist, aitab organismist välja viia jääkaineid, vaigistab kõhuvalu alahappesusega gastriidi ja haavandtõve korral, tugevdab immuunsüsteemi, suurendab stressitaluvust ja annab lisaenergiat. Ning seegi pole kõik: granaatõunamahlal on ka antiseptiline ja põletikku leevendav toime, nii et seda tasub probleemide korral kas või otse nahale määrida. Mahlast on abi ka võitluses külmetushaiguste vastu.
Granaatõunast peaks hoiduma, kui on mao ülihappesus, sest vili sisaldab ohtralt sidrun- ja muid happeid; samuti tundlike hammaste korral, kuna hapu mahl kipub kahjustama hambaemaili. Granaatõun võib tekitada ka allergiat.
Kuidas poes valida?
Granaatõunad nopitakse küpselt – seega pole vaja karta, et ostad toore vilja. Kui soovid sellist vilja, kus oleks hästi palju seemneid, vali võimalikult raske puuvili. Kest peaks olema värvilt võimalikult ühtlane, kuid pindmised plekid ei tähenda, et sisu pole kvaliteetne. Pigem väldi vilju, mille kestas on praod või sügavamad mõlgid.
Säilitamine
Terve granaatõun säilib külmikus kuni kaks kuud, toatemperatuuril umbes kuu. Puhastatud seemned püsivad külmikus õhukindlalt suletud anumas ligi kaks nädalat. Seemneid võib ka külmutada. Selleks puista need ühekordse kihina kandikule, külmuta umbes tunnike ja säilita külmutuskotis või -karbis.
Kuidas kasutada?
Peamiselt süüakse granaatõuna ikka toorelt, see on kaunis lisand salatitele ja muudele toitudele. Granaatõunast valmistatakse muidugi ka mahlu, siirupeid, kastmeid, marinaade jms. Toidutegemisel on kahtlemata kõige mugavam kasutada poest ostetud mahla. Müügil on ka siirupid, millest saab teha koogiglasuure, hõrke tarretisi ja muid magustoite. Põneva nüansina võib teistele mahladele lisada näiteks granaatõunamahlast tehtud jääd.
Hapu ja tugevamaitseline granaatõun sobib suurepäraselt liha marineerimiseks. Selleks võib mahla ise teha: purusta viljaliha koos seemnetega mikseris, pressi läbi tiheda sõela või õhukese rätiku ja kalla purki. Niiviisi saadud mehu püsib külmikus ligi nädala ja sellega võib kala- ja lihatoite ka maitsestada või kastmeid teha. Ka purustatud seemnemassi ei tasu ära visata − selle võid ära kuivatada ja kasutada hiljem tee tegemiseks.
Teed saad valmistada ka granaatõunakoortest, nii päris värsketest kui ka kuivatatutest. Siiski tuleks silmas pidada, et kuna koores leidub peale parkainete ka toksilisi alkaloide, ei tohiks lapsed seda jooki järjepidevalt juua.
Granaatõuna toime ei jää millegi poolest alla apteegiravimite omale, kasulike omaduste poolest see isegi ületab neid. Hinnaline granaatõunaõli kaitseb vähi eest ja noorendab, kuna sisaldab rikkalikult rasvlahustuvat F- ja E-vitamiini.
Kas oled märganud, et granaatõunamahl teeb hambad hellaks ja suu paksuks? See on tingitud parkainetest, millel on siduv ja desinfitseeriv omadus. Viljakoortes ja granaadipuulehtedes on neid palju rohkem kui viljalihas, granaadipuukoores aga nii palju, et seda võib kasutada infektsioonhaiguste korral taimse antiseptiku ja antibiootikumina.
Kommentaarid (0)