Just nimelt Pinot on üks peenemaid ning elegantsemaid viinamarju, tehes halli värviliseks ja halva heaks. Selle veini kerge tüpaaž, õhuke ja elegantne keha ning pinev happesus meisterdavad kuulsaid bukette, mida hinnatakse kõrgelt.
Pinot Noir on lisaks ka üks vanemaid viinarjasorte, mille inimene on metsikust loodusest kodustanud. Raske iseloomuga mari on samas alati olnud tundlik ilmastikule ja viirustele. Peale selle armastab ta kõige tipuks lisaks erinevatel soodsatel aegadel muteeruda (Pinot Gris / Pinot Blanc). Selle põhjuseks on viinamarja kõrge vanus – see arvatakse olevat üle 2000 aasta. Kui asjale geenispetsialisti pilguga läheneda, siis ei ole Pinot Noir’l, Pinot Gris’l ja Pinot Blancil sisulist vahet. Kõik need kolm jagavad ühesugust DNA-koodi ja on lihtsalt läbi pikkade aegade muutnud oma kesta värvi ja fenoolühendeid.
Pinot Noir’d teatakse kui jaheda kliima viinamarjasorti. Tõsi ta on, et jahedamatel aladel saab sellest häid veine ja seal ta ka kasvab paremini. Kuid siiski paneb mõtlema Prantsusmaa Burgundia regiooni näitel –, miks on parimad Pinot’ veinid sündinud hoopis kuumadel aastakäikudel ... Pinot’ mari vajab pikka küpsemisperioodi, et olla aroomidelt rikas ja happelt tasakaalukas. Lühike kuum küpsemisperiood muudab veini magusalt marjaseks, aga selle struktuur on lamedam ja üldmulje lahjem.
Ja tõepoolest, kes dikteerib selle, et õige ja kõige parem Pinot tuleb vaid Burgundiast! Traditsiooniline võib ju jääda, aga ka muu maailm teeb endale õigustatult ruumi. Pinot’d valmistatakse sisuliselt igas kandis ning kõige tähtsam ongi ju vaid see, mida veinimeister suudab marjaga teha. Olgu sel kargelt kirsine olemus või moosine karakter, peaasi et vein hästi maitseb.
Miks läheb Burgundia Pinot Noir aina paremaks?
Sorti võib leiduda üle kogu veinimaailma, kuid just Burgundiaga seostatakse seda kõige tihedamalt. Sealsed Côte d’Ori veinid peegeldavad eriliselt maapinna lubjarikkust ning just seal küpsevad keldrites pikaealised Pinot’d, mille nõtket küpsust kogu maailm jumaldab.
Kes on oma elu jooksul head Burgundia Pinot Noir’d kogeda saanud, on õnne lähedale pääsenud. Kalli Burgundia veini hind võib tõusta neljakohaliseks numbriks. Erilisi väikseid oma mikrokliimaga aiakesi on sinna regiooni palju peidetud. Näiteks 2013. aasta märtsis müüdi Hongkongis oksjonil maha kuus magnum-pudelit (1,5 liitrit) Domaine Romanee-Contid aastakäiguga 1995 – üks pudel maksis 27 300 USA dollarit.
Odavat Pinot’d on aga sisuliselt võimatu toota, kuna toorel kirsisel veinil puudub igasugune müügišanss. Sorti on ju kulukas ja keeruline kultiveerida.
Uuteks tegijateks on Saksamaa ja Uus-Meremaa
Pinot Noir’d leidub Austrias Blauer Burgunderi nime all. Kes Austriasse satub, sel soovitan ära proovida puhas Pinot Noir, kuna enamjaolt valmistatakse seal hoopis segu Zweigeltist, Blaufränkischist, Sankt Laurentist ja Cabernet Sauvignonist.
Itaalias leiame viinamarja Pinot Nero nime all eelkõige Põhja-Itaalias Valle d’Aosta, Friuli Venezia Giulia, Trentino-Alto Adige ja Oltrepo Pavese aladel.
Saksamaa on aga kindlalt üks Pinot Noir’ tulevikuriike. Kui Pinot’ keskmine hind on 30–40 euro kandis, siis Saksamaalt võib leida mitmeid pärleid 10– 15 euro eest. Võtmeregioonid on Baden-Baden, Württemberg ja Ahr.
Saksamaale lisaks on oma trumbika koha sisse võtnud Uus-Meremaa. Hinnad ei ole seal enam alati kõige sõbralikumad, kuid veini kvaliteet on tõusuteel. Hinnatumad piirkonnad on Central Otago, Waipara, Nelson, ja Wairarapa.
USA-s laiuvad Pinot Noir’ kasvualad peamiselt rannikualadel. Kui üldjoontes on siin liiga kuum, siis Carneros, Anderson Valleys ja Russian River Valleys (Sonoma) suudetakse sorti õigesti kohelda. Ühendriikide headest veinidest võime meie aga niikuinii suu puhtaks pühkida, kuna õigeid veine liigub meieni sealt vähe.
Pinot’fiilid juba teavad …
… et kui Pinot hakkab meeldima, siis oleks mõistlik kaaluda õigete klaaside soetamist. Klaase nimetatakse Burgundia tüüpi klaasideks (Bourgogne) ja need on kergesti äratuntavad suure ümara kupliosa poolest, mille ääred on enamasti laiemad. Klaasi kuju aitab veini joomisel Pinot’ aroomil koguneda ja ninale lähemale tõusta. Seeläbi tõstetakse esile ka Pinot’ kergemad, nõtked aroomi osad. Õhuke ja koonuseline klaas aitab esmasel kokkupuutel keeleotsaga muuta happelise osa Pinot’st pehmemaks ja tuua esile õrnu nüansse küpsest kirsist, maasikast ja vaarikast.
Maitse neid:
1. Baron von Maydell Sätburgunder 2012, Baden, Saksamaa
Aroomis on tunda küpset kirssi ja ploomi ning mustikaid. Äratuntav on ka vanusest tingitud tolmune nüanss. Aastakäik on juba päris hästi välja küpsenud, kestab veel viis aastat. Puidutanniinid on pehmed ja ümarad, domineerivad metsavaip, põdrasammal ja dattel. Järelmaitse on pikk ja kestev.
2. Christof Höpler Pinot Noir 2011, Burgendland, Austria
Aroom on täis jõulisi ja erksaid punaseid marju koos ürtidega. Hea hape domineerib ja hoiab veini ühtlaselt koos. Maitses tulevad esile aroonia ja toomingas. Tunda on ürtide kuma.
3. Domaine Faiveley, Pinot Noir 2010, Bourgogne, Prantsusmaa
Aroomis peen ja rabav kirsisus. Maitselt palju jõulisem ning struktuursema kehaga. Esile tulevad küpsenud kirss ja luuviljaliste noodid.
4. Domaine Schlumberger Pinot Noir ‘Les Princes Abbes’ 2009, Alsace
Aroomis on tunda küpsenud ploome, viigimarja ja tolmu. Tunda on hea tammevaadi arendust. Siiski kuulub küps vein asjaarmastajale, kes hindab vanas Alsace’i stiilis Pinot Noir’d.
5. Prosper Maufoux Pinot Noir 2012, Bourgogne, Prantsusma
Sügava granaatõunapunasusega. Aroomis on tunda ilusat klassikalist Burgundia stiili. Peenekoeline tamm mängleb ilusa tolmuse joonega. Vein on ääretult kuiv, keskmise happega. Hea kvaliteedi ja hinna suhtega. Küpsetatud kalkun või part on siin head kaaslased.
6. Cantina Tramin Pinot Nero Alto Adige DOC
Vein on ilusa julge kirsise ja mustikase karakteriga. Aroom on täis kuivatatud maasikat, mustikaid ja toomingaid. Kehalt meeldiv, kerge ja mahlane. Värskendav happesus on heas balansis küpsete mustade marjadega.
Kommentaarid (0)