Seemned on otsekui väikesed varakambrid, mille avamisel paiskub organismi korralik hulk kasulikke aineid. Vahel pakub juba üks peotäis seemneid paraja koguse mineraalaineid, vitamiine ja häid rasvu. Kehakaalu jälgimisel ei tasu aga seemnetega liialdada, sest tervistava mõjuga kaasneb võrdlemisi suur kalorsus. Näiteks väikeses peotäies päevalilleseemnetes on peidus tervelt 70 kalorit.
Kasulikud kanepiseemned
✔ Kanepiseemned sisaldavad kuni 35% õli, millest suure osa moodustavad tervisele soodsad mono- ja polüküllastumata rasvhapped.
✔ Seemnetes on märkimisväärne kogus kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja fosforit.
✔ Kanepiseemned säilitavad enim toitaineid just toorel kujul, lisa neid smuutidele ning valmisroogadele lisamaitse andmiseks.
Kõrvitsalt ajule
✔ Kõrvitsaseemned sisaldavad valke ja palju mineraalaineid, näiteks tsinki, rauda, mangaani, fosforit ja vaske. Üks peotäis ehk 30 grammi röstitud kõrvitsaseemneid võib anda koguni 8,5 grammi valku.
✔ Peotäies seemnetes on ainult 4 grammi süsivesikuid, millest poole moodustavad kiudained. Need soodustavad seedimist ja säilitavad pikemaks ajaks täiskõhutunde.
✔ Kõrvitsaseemned on suurepärased oomega- 3-rasvhapete allikad. Need rasvhapped aitavad hoida närvisüsteemi ja aju töökorras ning kuluvad ära pingelist mõttetööd nõudval ajal.
✔ Kergelt röstitud kõrvitsaseemneid saab kasutada riisi- ja pastaroogade, müslide, salatite ja putrude valmistamisel.
Lina ja head bakterid
✔ Tarvita linaseemneid, et rikastada argimenüüd oomega-3-rasvhapetega. Hiljuti tehtud uuringud on näidanud, et linaseemned kannatavad ka kuumutamist: 150 kraadi juures küpsetatud linaseemnete linoolhape ei lagunenud kuumuse tagajärjel, vaid jäi stabiilseks. Küll aga tasub vältida linaseemnetest pressitud õli kuumutamist.
✔ Linaseemnetes on arvestataval hulgal ka seeduvaid süsivesikuid ja valke, kiudaineid on ligi neljandik seemnete massist.
✔ Vitamiinidest leidub linaseemnetes rohkelt E-vitamiini eri vorme ning ka B-rühma kuuluvaid, mineraalühenditest palju kaaliumi-, magneesiumi-, kaltsiumiühendeid ja ka naatriumi. Mikroelementidest sisaldab lina rauda, mangaani, seleeni, vaske ja tsinki.
✔ Linaseemnetes on keskmisest kõvasti rohkem lignaane. Need ühendid soodustavad soolestikus pesitsevate kasulike bakterite paljunemist ja neil on ka antioksüdantne toime.
✔ Maitsesta linaseemnetega küpsetisi, lisa jahvatatud seemneid või nendest pressitud õli smuutidesse ning seemneid oma lemmiksalatile.
Valk seesamiseemnetest
✔ Seesamiseemned sisaldavad tervelt 20% ulatuses valku – see teeb peotäie seemneid kasulikuks ja kõhtu täitvaks suupisteks.
✔ Tsingirohkus soodustab kollageeni tootmist, mis muudab naha elastsemaks ja taastab kahjustada saanud kudesid.
✔ Regulaarne seesamiseemnetest pressitud õli tarvitamine võib vähendada isegi nahavähi riski.
✔ Seemneid tasub tarbida mangaani, magneesiumi, kaltsiumi, fosfori ja raua saamiseks.
✔ Seesamiseemned sobivad salatitesse, maiustustesse, küpsetistesse ja aasiapärastesse roogadesse. Toitu võib maitsestada seesamiõliga, mille aroom on seemnete omast intensiivsem.
Granaatõun – südame terviseks
✔ Keskmises granaatõunas on keskmiselt 600 heledast viljalihast ümbritsetud ja mõnusalt mahlakat seemet.
✔ 100 g kohta annavad granaatõunaseemned keskmiselt ainult 83 kalorit ja sisaldavad 4 g kiudaineid.
✔ Granaatõunaseemned on head C- ja K-vitamiini allikad. C-vitamiin aitab toetada immuunsüsteemi tööd ja haavade paranemist ning kindlustada igemete ja hammaste tervist. K-vitamiin on vajalik nii tugeva luustiku hoidmiseks kui ka vere normaalseks hüübimiseks.
✔ Granaatõunaseemned sisaldavad polüfenoole, mis vähendavad südamehaiguste ja vähi ohtu. Polüfenoolid on võimsad antioksüdandid – need võivad pikendada tervete rakkude eluiga ja hävitada rakke, mille funktsioneerimises on kõrvalekaldeid.
✔ Anna granaatõunaseemnetega eksootiline nüanss maitsestamata jogurtile, lisa neid vahemerelise hõnguga salatisse või võileibadele.
Päevalill immuunsusele
✔ Päevalilleseemnetes peitub küllaldaselt fütosteroole, mis võivad langetada vere kolesteroolitaset, tugevdada imuunsüsteemi ja vähendada vähkkasvajate riski.
✔ Päevalilleseemneid tasub süüa magneesiumi saamiseks. Magneesium aitab alandada kõrget vererõhku, ära hoida migreenihooge ja leevendada astmat. Lisaks on seda mineraalainet vaja luude tervise kindlustamiseks ja energia tootmiseks.
✔ Kerge pähklimaitsega päevalilleseemneid on hea lisada salatitesse, jogurtitesse, leivatainasse ja vokiroogadesse.
Chia hoiab suhkrutaset
✔ Chiaseemned stabiliseerivad vere suhkrutaset, aidates vältida äkilisi tõuselangusi. Need traditsiooniliselt Mehhikos tarbitavad seemned aeglustavad seedimist ja lükkavad nii edasi näljatunde teket.
✔ Juba 28 grammi chiaseemneid annab ligi 11 grammi kiudaineid, mis on kolmandik täiskasvanu päevasest vajadusest.
✔ Üks portsjon chiaseemneid katab viiendiku päevasest kaltsiumitarvidusest. Kaltsiumi on vaja luudele ja hammastele.
✔ Taimetoitlasi rõõmustab chiaseemnete suur valgusisaldus, mis aitab kompenseerida liha puudumist toidulaual.
✔ Populaarne viis chiaseemnete tarbimiseks on mõne supilusikatäie lisamine smuutidesse ja trennijärgsetesse taastusjookidesse. Kotlettides võib asendada saiapuru jahvatatud seemnetega, seemned sobivad ka maitsvaks paneeringuks kanale ja kalale.
Kommentaarid (0)