Toortoidu teemadel arutlevad: TÜ spordibiokeemia ja toitumisteaduste lektor Luule Medijainen, toitumisnõustaja Triin Muiste, toortoituja Sille Poola, Maaülikooli toiduhügieeni dotsent Terje Elias ja Maaülikooli inimese toitumisõpetuse lektor Piret Raudsepp.
Miks süüa toortoitu? Luule Medijainen:
Triin Muiste: Enamik inimesi tohib süüa toortoitu, kuid kindlasti ei tohiks palju toortoitu tarbida sooletraktihaavandite korral.
Sille Poola: Värsket puuja köögivilja võib soovitada igaühele. Väidetavalt sööb meil ainult 10% inimestest iga päev mitu portsjonit värsket puu- ja köögivilja.
Terje Elias: Toortoidu küllaldasel tarbimisel väheneb risk haigestuda kroonilistesse haigustesse, südameveresoonkonnahaigustesse ja teist tüüpi diabeeti. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab tarbida vähemalt 400 grammi puu- ja köögivilja päevas, selle hulka ei ole arvestatud kartulit.
Kui mitmekülgne on toortoit meie oludes?
Luule Medijainen: Kui pidada silmas oma aias kasvatatavat, siis on valik väga ühekülgne. Toidupoodides on valik võrdeline kaupluse suurusega. Aga lisandub veel üks nüanss: me ei tea tegelikult, millise kvaliteediga on pakutav (välismaine) kaup, kui palju see näiteks sisaldab taimekaitse- ja umbrohutõrjevahendite jääke või liigsel väetamisel kogunenud nitraate. Minu soovitus: sel aastaajal, kui on saada kohapeal kasvatatud taimset toitu, tuleks seda süüa võimalikult palju toorelt. Näiteks meie maasikate valmimise ajal süüa neid piiramatult, mitte keeta ohtra suhkruga moosiks.
Piret Raudsepp: Väga hästi kombineerides on võimalik taimetoidust (mitte ainult toortoidust) enamik vajalikest toitainetest kätte saada. Kuid keeruline on saada rauda, kaltsiumi ning B12- ja D-vitamiini. Kas Eesti oludes kasvatatud toortoit sisaldab vitamiine ja mineraalaineid piisavas koguses? Jah. Paljud inimestele vajalikud ühendid sünteesitakse taimedes just rasketes keskkonnatingimustes toimetulekuks ja kuna Eesti kliima on võrdlemisi raske, siis on siinsete taimede bioaktiivsete ühendite sisaldus suhteliselt suur.
Kas toortoidus säilivad vitamiinid ja mineraalained paremini kui kuumtöödeldus?
Triin Muiste: Toortoit säilitab vitamiinid, mineraalained, aminohapped ja ensüümid siiski kõige kvaliteetsemalt.
Luule Medijainen: Esiteks on teada, et inimese organism omastab tärklist sisaldavat toitu paremini siis, kui see on kuumtöödeldud, ja teiseks – Cvitamiini ei hävita enamasti mitte kuumus, vaid viljas endas leiduv ensüüm askorbinaas. See on ka põhjus, miks soovitatakse kartulid panna keevasse vette. Siis hävib askorbinaas ise kiiresti ega lõhu Cvitamiini. Näiteks kaalikas ei sisalda askorbinaasi ja sellepärast on temas Cvitamiini ka kevadel ning isegi siis, kui kaalikaid on hoitud soojemas keldris. Aga kevadisse kartulisse jääb Cvitamiini suhteliselt vähe. Sama toimub õuntega, kui neid hoida pikalt soojas kohas. Mõned vitamiinid hävivad aja jooksul valguse, soojuse ja õhu mõjul, aga mõni Bgrupi vitamiin ei kao keeteski.
Kui mõistlik on süüa ainult toortoitu?
Terje Elias: Liiga suurtes kogustes sööduna kaotab iga toit oma kasulikkuse ning muutub pigem kahjulikuks. Nii on ka näiteks lehtsalati, rukola ja teiste roheliste lehtköögiviljadega. Et hoiduda toortoidus peituvatest ohtudest, on Maailma Terviseorganisatsioon kehtestanud ADInormi, millega hinnatakse päevas saadavaid lisaja saasteainete koguseid. Toorköögiviljades on suhteliselt palju nitraate ning valedes säilitustingimustes võivad neist tekkida nitritid. Köögiviljades sisalduvaid nitraate peetakse küll looduslikeks, kuid nende kogus sõltub taimede liigist, väetiste kasutamisest, kasvukohast, koristusajast ja säilitamisest. Nitraatide toksilisus on suhteliselt väike, kuid nende taandumisproduktid nitritid 10–20 korda toksilisemad.
Pidev nitraatide ja nitritite sattumine organismi võib põhjustada tervisehäireid. Imikud ja väikelapsed on nitritite ja nitraatide suhtes eriti tundlikud. Kõige suuremaid nitraadikoguseid on leitud lehtköögiviljadest. Taimede nitraadisisaldust saab vähendada näiteks pesemise, leotamise ja koorimisega, samuti väheneb see keetmisel. Tervisele ohtlikuks võivad muutuda ka valesti säilitatud toormahlad.
Triin Muiste: Üldiselt pean taimetoitlust toortoitumisest kasulikumaks, sest taimetoitlane tarbib ka täisteravilja. Toortoitlane saab teravilja ainult idandatud või leotatud kujul. Lisaks võimalikule valgupuudu sele võib vajaka jääda ka teatud vitamiine, mineraalaineid, rasvja aminohappeid. Mõnele inimesele võib ainult toortoidu söömine tekitada tõsiseid seedeprobleeme. Äärmused, näiteks ainult puuviljatoitlus, võivad viia hormonaalsete probleemideni.
Luule Medijainen: Vaid taimset toitu süües tekib B12vitamiini puudus, sest seda vitamiini leidub ainult lihas, samas on teda tarvis vereloomeks. Taimetoidu suured kiudainekogused seovad sooles mõnesid vitamiine ja bioelemente, nii et nende omastamine on takistatud. Samuti võib tekkida rauapuudus, sest hästi imenduvat rauda leidub lihas, maksas ja veretoodetes, taimne raud imendub palju halvemini. Tõenäoline on kaltsiumipuudus, sest neid taimseid saadusi, mis sisaldavad teistest rohkem kaltsiumi (mooniseemned, kibuvitsamarjad, nõges, till), ei söö inimesed kunagi suurtes kogustes.
Ainult toortoitu võivad süüa täiskasvanud, kes ei vastuta teiste toitmise eest, ülekaalulised, mitteallergilised inimesed. Kindlasti peab olema väga palju aega ja tahtmist kalkuleerida. Kasuks tuleksid head teadmised füsioloogiast ja biokeemiast. Kindlasti ei või ainult toortoitu süüa lapsed, rasedad ja suure energiatarbega inimesed, neile ei jätkuks lihtsalt energiat.
Sille Poola: Mina alustasin 11 aastat tagasi taimetoitlusega ja enam kui 5 aastat tagasi toortoitumisega. Mul ei olnud enne alustamist erilisi terviseprobleeme, aga ma sain prillid ja juuksed hakkasid halliks minema, nahk oli kuiv ja sagedaste peavalude tõttu võtsin valuvaigisteid. Praegu 42aastase viis last sünnitanud naisena võin öelda, et minu juuksed on loomulikku tumedat värvi, ma ei vaja prille, kreeme ega valuvaigisteid. Ma ei võta toidulisandeid ja magan väga hästi. Pigem on toortoit teinud elu lihtsamaks, sest puudub tarvidus igasugu nn tervisetoodete järele.
Piret Raudsepp: Väikelaste ja kasvueas laste puhul ei tohiks kindlasti piirduda ainult toortoiduga. Täiskasvanuil, kes vastutavad ka laste toitumise eest, soovitan lugeda Urmas Kokassaare ja Mihkel Zilmeri raamatuid “Vitamiinid” ja “Mineraalained”. Seal on kirjas, millistes toiduainetes milliseid vitamiine ja mineraalaineid leidub. Oskuslikult kombineerides saab ka taimetoidust enamiku vajalikke ühendeid kätte. Paljusid toitaineid omastab organism kuumutatud taimsest toidust siiski paremini kui toortoidust.
Toortoit (raw food) on kuumutamata või kuni 46 ºC kuumutatud taimse päritoluga toit: puuviljad, köögiviljad, sh roheline leht köögivili, pähklid ja seemned. Mõni toortoituja lisab oma menüüsse ka töötlemata (kitse)piima.
Kommentaarid (0)