Ja see pole sugugi juhus, sest septembris 15-aastaseks saaval Davidil on unistus – tema tulevik peab olema seotud toiduga. Praegu teeb poiss süüa enda perele, järgides huviga oma lemmikkokkade Heston Blumenthali, Gordon Ramsay ning Jamie Oliveri retsepte ja saateid. Muide, David suudab Jamie Oliveri 30 minuti road tõepoolest poole tunniga järele teha. Meie külaskäigul otsustas ta ette võtta aeganõudvamad ja erilisemad toidud: kammkarbid lillkapsapüreega, sinimerikarbid isetehtud linguine’ga ning maasikapiruka.
David ütleb, et armastab värskeid maitseid ning püüab kõik supid, puljongid, praed ja koogid nii palju kui võimalik teha ise otsast lõpuni valmis. Kuigi tema köök on täis kõikvõimalikke nipikaid söögitegemisriistu alates pastamasinast, köögikombainist ja salativurrist, on alati midagi puudu. Hetkel tunneb ta vajadust kiirkeedupoti järele, millega saaks parima maitsega puljongeid keeta.
Retseptid, mida David ise pole välja mõelnud, võtab ta harilikult kokaraamatutest, mida on koju tekkinud aukartustäratav kuhi. “Kahjuks on mul jäänud nii mitmed põnevad retseptid proovimata, sest Eestis ei müüda paljusid aineid,” nendib David ja lisab, et aasta-aastalt on tulnud aina enam julgust ja huvi ise maitsetega mängida ning uusi asju katsetada. “Eriti meeldib mulle baasasjadele hakata oma nüansse lisama ning siis kuulata, mida sööjad sellest arvavad. Õnneks eriti nässu pole toidud läinud, vahel olen küll unustanud mõne koostisaine panemata. Uued toidud sünnivad väikese mõttetöö tulemusena – nuputan alati, mis mulle endale maitseks.”
Kui rääkida lemmiktoitudest, siis Truusade peres süüakse palju mereande ja veiseliha. Poes käib David alati ise, valides nii lihatükke kui ka muid toiduaineid, aga kui vahel isa või ema tema eest oste peavad sooritama, saavad nad kaasa mitmeid õpetussõnu ja juhiseid. Ainus, kes vahel Davidi kokakunsti peale nina kirtsutab, on väike õeke, kelle favoriitideks on kartulipuder ning pasta ilma igasuguste vigurkastmeteta. Davidile endale on ainsana vastukarva purgikapparid ja koriander.
Keeruline on teha süüa ilma kööki segamini ajamata.
Mis on kokkamise juures kõige raskem? David muigab: “Puhtuse hoidmine ja koristamine. Pean seda veel õppima, kuigi ma olen juba palju harjutanud. Varem oli köögis ikka korralik katastroof, kui ma seal lõpetanud olin."
Õnneks on Davidil oma assistent – ema Hede, kes heal meelel kraamimise ja nõudepesu enda peale võtab ning vahelduva eduga tolmuimejaga köögipõrandat üle tõmbab. “Alguses tegime ikka süüa koos, aga sain aru, et meie pere kokku ei tea pooltki seda, mida David. Nii taandusingi kokaabilise kohale ning poiss haaras ohjad enda kätte – ta oli siis umbes 12,” kiidab Hede ja lisab, et Davidi jaoks on toidu maitse ja välimus olnud alati olulisem kui teistele temaealistele.
Suvel kokkab David igapäevaselt, kooliajal teeb toidu võimalikult kiiresti ja lihtsalt valmis, keerukamad road võtab ette nädalavahetustel. Ema sõnul on suurepärane, kui kodus on selline kokk, kes aitab toidutegemise koormat kanda. Kusjuures David pole mingi hakklihasoustitegija, vaid armastab pikemaid ja põhjalikumaid gurmeesööke valmistada.
“Toidutegemine on suhteliselt kulukas hobi – kõik need riistad ja masinad ning lisaks tooraine. Aga samas on see harrastus, mis meeldib ja on kasulik kogu perele. David ei kuluta kunagi oma taskuraha tühja-tühja peale, vaid kogub seda mõne olulise asja tarvis: olgu selleks siis peened hirmteravad noad või lahtikäiva põhjaga koogivorm,” räägib Hede.
Ema sõnul on äsja kaheksanda klassi kiituskirjaga lõpetanud David kadestamisväärselt põhjalik kõiges, mida ta ette võtab – õppimises, harrastustes ja toiduvalmistamises. “Vaatan vahel kõrvalt ja mõtlen, et minul küll nii palju kannatust ei oleks. Kuidas ta maitsestab ja maitsestab ning muudkui teeb uusi kastmeid, sest maitse polnud õige!”
Sama kirglikult õppis David kaheksa aastat klaverit ning lubab nüüd pärast muusikakooli lõpetamist muusikaga edasi tegeleda. Lisaks armastab ta tennist mängida ning mõtleb oma toidublogi peale. Selleks oleks aga vaja õppida hästi toitu pildistama, valida parim blogikeskkond ning loomulikult leida aega stabiilseks ja kvaliteetseks blogimiseks.
Kiirtoit on ajalugu.
David tunnistab, et on tänu hobile peaaegu täiesti loobunud noorte seas populaarsest kiirtoidust: burgeritest, friikartulitest ja teistest frititud roogadest, ent ka viineritest ja sardellidest. “Kiirtoit pole enam ammu minu jaoks. Ühest küljest pole sel toidul tegu, nägu ega maitset. Teiseks olen vaadanud väga palju toidualaseid dokumentaalfilme ning pärast seda kaob igasugune isu oma organismi sellise mõttetu söögiga mürgitada. Kõige kiirtoidulikum koht, kus mind vahel pärast kooli kohata võib, on Vapiano.”
David teeb rõõmuga süüa nii oma perele kui ka sõpradele. Oma eelmisel sünnipäeval korraldas ta külalistele sushi-koolituse. Aeg-ajalt käiakse perega ka väljas söömas, kuid enamasti tõdetakse siis üheskoos, et kodune toit on parem. Davidile on meeldejääva mulje jätnud Tallinna vanalinnas asuva La Bottega restorani mereannid ja restorani NOA steik.
“Üldiselt meeldivad mulle kõige enam Prantsusmaa toidud ja Inglise pubiroad, kuigi viimased ei ole väga tervislikud. Tahaksin end väga minna täiendama väljapoole Eestit, aga enne tuleks gümnaasium ära lõpetada,” kõneleb David. “Tulevikule mõeldes tean, et mul on kunagi oma restoran ning minu valik number üks on seotud kokkamisega!”
Kommentaarid (0)