Pilk hapuoblika sisemaailma

Kas teate, et kogu maailmas kasvab koguni 200 liiki oblikaid (Rumex). Nende seas on ühe-, kahe- ja mitmeaastaseid rohttaimi, isegi puitunud varrega põõsaid. Troopikas oblikaid ei leidu, küll aga põhjapoolkera parasvöötmes. Euroopas kasvab looduslikult 44 ja Eestis 13 liiki oblikaid. Kõige tavalisemad on meil aasoblikas, väike oblikas, tömbilehine oblikas, kärnoblikas, koduoblikas ja muidugi kõigile tuttav hapuoblikas.

Oblikas kuulub tatraliste (Polygonaceae) sugukonda, tema lähisugulased ongi tatar ja rabarber. Tee ääres ja kalmistutel võime oblika sugulastest näha veel kuni 3,5 meetri kõrgust pargitatart, linnu- ja kirburohtu ning väänduvate vartega konnatatraid. Austraalias on oblikad muutunud inimese kaasabil tüütuks umbrohuks. Nimelt jõudis oblikaseeme sinna kaamelisadula täitematerjalist, milleks kasutati just kuivatatud oblikalehti.

Kogu maailmas tarvitatakse oblikaid väga erineval viisil: lehti, leherootsusid ja noori võsusid toiduks, juuri naha parkimiseks, lehemahla metallnõudelt rooste eemaldamiseks, juuri punase või kollase värvaine saamiseks. Rahvameditsiinis tarvitatakse oblikat lahtistina, seedimise soodustajana, söögiisu äratajana ja välispidiselt liigesepõletike puhul. Oblikas on väga visa ja sügavale tungiva juurestikuga taim. Selle seemned säilitavad idanemisvõime koguni 80 aastaks.

Hõbedase läikega kuuoblikat (R. lunaria) kasvatatakse Lõuna- Euroopas 1,5–2 meetri kõrguse hekitaimena. Ulatuslikul alal Euraasias kasvav suurte lehtedega spinatoblikas (R. patientia) ja väga põuakindel sidrunhapu maitsega kilpoblikas (R. scutatus) on toidutaimed. Ilutaimena viljeletakse ilusate punaste leheroodude ja laikudega verevat oblikat (R. sanguineus), mis sünnib ka salatitaimena suhu pista.

Hapuoblikas (R. acetosa) kasvab looduslikult suurel alal Euraasias. Köögiviljataimena eelistatakse leherohkemaid, suuremate ja heledamate ning vähem hapumate lehtedega sorte (näiteks ‘Blonde de Lyon’). Peenral võib oblikas kasvada 3–4 aastat, siis jääb taim nõrgemaks ega kasvata enam lehti nii rikkalikult. Hapuoblikas on üks väheseid taimi, kelle toiduks sobivaid lehti saab koguda varakevadest

hilissügiseni. Külvist esimese saagini kulub umbes 2 kuud. Hapuoblikalehti kasutatakse värskena salatites, suppides, kastmetes ja püreedes. Lehti ka hautatakse ning neid võib talveks kuivatada, soolata, konserveerida või sügavkülmutada. Lehed passivad pirukatäidiseks, omletilisandiks ja pitsakatteks. Hea on teada sedagi, et kuivanud lehtedes oblikhappe sisaldus väheneb.

Euroopas on oblikat toiduks tarvitatud sajandeid, tänapäeval on see kõige populaarsem Inglismaal ja Prantsusmaal. Hapu maitse on oblikal oblikhappe tõttu. Vanades lehtedes ja ka sügisel on taimes oblikhapet rohkem. Peale orgaaniliste hapete sisaldab oblikas rikkalikult A- ja C-vitamiini ning mineraalainetest magneesiumi, kaltsiumi, rauda, kaaliumi ja fosforit. Oblikhappe suhtes tundlikel inimestel, kel on diagnoositud podagra, tuleks olla ettevaatlikum.

Oblikaga ei maksa liialdada ka neil, kel on neerukivid või neerupuudulikkus, osteopeenia või osteoporoos. Toiduvalmistamisel peaks oblikaroogade tegemisel vältima alumiiniumnõusid. Samuti on peenralt lehti lõigates ohutum kasutada roostevaba nuga.