Greibi-avokaadosalat
Tupsuline greibikook
Greibi-juustutort
Lisaks suurele C-vitamiini sisaldusele on greibis rikkalikult antioksüdantidena toimivaid flavonoide. Viimased aitavad tugevdada C-vitamiini immuunsust tõhustavat toimet. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv foolhape aga osaleb punaste ja valgete vererakkude moodustumisel ning kudede uuenemisel.
Greipi ei tohiks kuumtöödelda, sest nii võivad hävida väärtuslikud bioühendid. Lihtsaim viis viljaliha kätte saada on süüa seda põikipidi poolitatud viljast lusikaga. Nii on lihtne kõrvale jätta sektoreid lahutavad kiled, mõrkja maitse peamised allikad. Soovi korral võib hapule viljale ka mõne tilga vedelat mett peale niristada. Värskelt pressitud mahla saab kasutada salatikastmeis ja smuutides.
Tavaline hele greip on õhukese kollase kesta ning sama värvi hapuka, veidi mõrkja viljalihaga. Veri- ehk punagreibi kest on pisut paksem, viljaliha mitmes toonis punane ja tuntavalt magusam. Eriti magus ja aromaatne on pomeli ja greibi hübriid magusgreip (inglise keeles sweetie).
Tsitruste hulka kuuluv greip avastati 1750. aasta paiku Barbadoselt. Katoliku kiriku kohalikud vaimulikud olid juba mõnda aega otsinud saarelt piiblis mainitud vilja, mis olevat põhjustanud Aadama ja Eeva pattulangemise. Senitundmatu vili tundus sellesse rolli sobivat ning sai endale pikaks ajaks nime “keelatud vili” (forbidden fruit). 19. sajandi lõpuks jõudis vili ka Põhja-Ameerika mandrile. Kuna greibid kasvavad puudel kobaratena, mis on suurte puuviljade puhul üsna ebaharilik, sai ta uue nime – viinamarjavili (grapefruit).
1910. aastail jõudsid greibipuud Euroopasse, kuid botaaniliselt peeti greipi endiselt pomeli ehk pompelmuusi teisendiks. Alles 1948. aastaks olid teadlased lõplikult kindlad, et tegemist on pomeli ja apelsini loodusliku hübriidiga. Greipi aga loetakse veel praegugi Barbadose saare imede hulka.
Pärast korjamist greibi valmimine peatub, mistõttu tuleb viljad koristada täisküpsena. Riknemise edasilükkamiseks töödeldakse neid kemikaalidega, kuivamise ja külmakahjustuste vähendamiseks vahatatakse. Külmkapis võib neid külmaõrnu vilju hoida spetsiaalses puuviljasahtlis, kus temperatuur on kõrgem kui 10 °C. NB! Enne tarvitamist peab vilju hoolikalt pesema.
Kommentaarid (0)