Ajaloolised allikad pajatavad, et Vene pagarid hakkasid seda Prantsuse küpsetist tegema selleks, et tähistada oma rahva võitu sõjas Napoleoni üle. Väidetavalt tehti see kook Venemaal algselt ka härra Bonaparte’i mütsi kujuline. Kuna sellist on aga üpris keeruline teha, kahanes maitsev küpsetis vormilt üsna pea traditsioonilise koogi mõõduliseks. Kook tehti see-eest oluliselt rohkemate kihtidega kui Prantsusmaal on kombeks. Rohked kihid sümboliseerivat tohutu suurt Prantsuse armeed, mida sõjas võideti ning pealepudistatav puru olla inspireeritud lumest, sest just tänu rasketele talveoludele õnnestus venelastel prantslasi sõjas võita.
Erinevalt prantslaste millefeuille’st tehakse Napoleoni kook vale-lehttainast ja igal kondiitril on oma nipp, kuidas sellele õhulisust saavutada. Väga palju vaieldakse selle üle, milline on klassikaline Napoleoni kreem. Üldiselt arvatakse, et klassikalises versioonis on see kondenspiima-võikreem või siis keedukreem. Selge aga on, et kindlasti ei käi klassikalise variandi vahele hapukas moos, mis justkui võiks passida rammusa koogi kõrvale maitse poolest ju hästi.
Koogi õhulisust reguleeritakse valmistehtud kooki raskuse abil kokku pressides. Mida raskema pressi alla kook panna, seda vähem õhulisem, aga samas mahlasem see tuleb. Kook peaks kindlasti üleöö seisma, et kreem koogikihtide vahele imbuks. Kreemiga ära koonerda, ikka selleks, et kook kuiv ei jääks.
Napoleoni kook vale-lehttainast
Napoleoni kook kondenspiimakreemiga
Kommentaarid (0)