Keenia sadamalinn Mombassa on 10 sajandist alates piirkonna suurim sadam ning ühenduspunkt India ja Araabiamaadega. Kui araablased Aafrikasse elevandiluud ja orje koguma tulid, vedasid nad kaasa kokakunstielemendid. Tõid maitsed, tõid retseptid, millest endale rooga valmistasid.
Niisiis ongi Keenia täna tugevate Ida mõjutustega riik, kus päris enda kulinaarsed saavutused on jäänud pigem tahaplaanile. Kurikuulus maisiroog, iga keenialase hommikusöök, ugali on üheks näiteks. Siia juurde võib lisada kohalikust kapsast ja tomatis oliiviõliga hautatud Sukum Wiki või ubade-maisipuder. Muu on laenatud. Karrid, masalad, lihapajad ning supid. Väga tsiviliseerituks on kulunud kohalik restoranimenüü. Nairobis tuli kaks tundi otsida avatud Aafrika köögiga restorani. Tallinnas on neid juba kolm. Mine ja naudi. Tõsiselt ... maitsed on autentsed ning paljuski paremad kui kohapeal.
Lihagrillimisest
Keeniale on jäänud aga ühe, kõige põhilisema toidukraami valmistamise patent. Selleks on lihagrillimine ehk kohalikus keeles Nyama Choma. Kuidagi sümboolne, kuid samas ka irooniline on tõsiasi, et Keenia, inimkonna hälli, kuulsaim roog on tulel kärsatatud liha. Ammused ajad tahaks nagu meenuda. Kuid tõsi ta on ning ilma igasuguse valehäbita tuleb tunnistada, et meie ei tea lihagrillimisest mitte midagi.
Räpaste, kärbsemustaste, akendega nyama choma kohad on tuntud ja nähtavad kogu riigis. Räpstes tubades on meile 90date algusest tuntud valgete servadega plekilised lihaletid, kus lahtlõigatud lihatükid, millesse naelaga löödud hinnad. Kärbseid lendab terve leegioni jagu poes ring ning lõhnad on esmapilgul silmist vett välja pressivad, kuid nagu me teame - kõigega harjub.
Esitan verise kitliga vanale oma tellimuse ning maksan arve. Võtan oma taldriku toore lihaga ning siirdun majatagusele alale. Seal on tugitoolid, lauad ning hiiglaslik grill, kuhu minu liha nüüd rändab. Ilma maitseta grillitakse liha ning süüakse hiljem soola, pipra ja sidruniga. Umbes nagu asado Argentiinas, kuid siiski keeniapärane.
Kõik tundub arhailine. Grill on valmistatud umbes kolmest kokkukeevitatud toidupoe kärust, mille all oleks tuli nagu juba Väleki ajast põlenud, kuna konstruktsioon on kergelt viltu hakanud vajuma. Inimesi on palju, kõik lätsutavad liha, kondid lendavad nurgas vedelevatele koertele. Limonaadi ja Tusker õlut suutäite vahele libistades tunnen puudust, et kodupaigas midagi sarnast ei leidu. Hindan kõrgelt kohalike leidlikkust ning avatust. Ma tõsiselt tahaks, et meil leiduks koht, kus saad osta liha nagu poest, see siis lasta grillida ning ilma valehäbi ega punnitamata ära süüa. Kiirelt, tervislikult ning odavalt. Tõsiselt odavalt.
Kommentaarid (0)