Ma ei tea enam miks vanaema poest tärklist ei ostnud- kas oli kallis või seda polnudki. Igatahes tegi ta kartulijahu ise. Riivis kooritud kartulid peeneks ja pani suurde pesukaussi koos veega seisma. Vahepeal käis seda käega segamas ja muljumas. Õhtul kurnas kogu kupatuse läbi marli ja jättis vee uuesti pesukaussi seisma.
Järgmisel päeval oli tärklisekiht põhja settinud.Vesi sai pealt ära valatud ja märja tärklise pani vanaema puhtale paberile õhukese kihina kuivama. Seda kihti ta segas mitu korda. Niikaua kui tärklis oli kuivanud. Siis pandi tärklis paberkotti ja seda jagus tükiks ajaks.
Vanaema oli väga usin perenaine. Igal aastal käis ta ka marjul ja nii olid mustikad alati pudelitesse keedetuna sahvris olemas. Samuti kuivatati palju õunu. Neist õuntest või mustikatest ja kodusest tärklisest sai kissell. Kohupiima tegi vanaema samuti ise. Hapendas mitu-mitu liitrit kodupiima ja seda kuumutades sai teralise kohupiima, mis jäeti sõelale nõrguma. Kohupiima hulka lisas ta koduvõid ja mune ning suhkrut ja pani potiga reheahju, kui ahi juba küdenud oli. See oli mu lapsepõlve kõige parem magustoit. Väga tavaline ja lihtne, kõigile tänapäeval tuntud....Ja ometigi.....Maitseelamus, mis juba 55 aastat vana ja meelest ei lähe.
Võtsin nüüd selle konkursi raames ette nii koduse kohupiima kui tärkliseteo. Panin potti 3,5 liitrit hapendatud täispiima ja kuumutasin vahepeal segades keemiseni. Välja tuli 500 g kohupiima.
Sellele segasin juurde 4 muna, 1/3 väikese joogitopsitäie mannat, 100 g hapukoort ja pool joogitopsitäit suhkrut ning ahju. Tärklise jaoks koorisin kaheksa keskmist kartulit, riivisin peene riiviga ja panin vette. Kui kartulimass välja võetud ja tärklis oli põhja vajunud, panin märja tärklise fooliumile kuivama.
Välja tuli umber 1,5 spl kuiva tärklist. Puu all olid mõned maha kukkunud õunad. Neist keetsin kisselli. Jälle meenus armas vanaema ja lapsepõlv. Lisan siia ka mõned pildid oma "mässamisest."
1. Kohupiim ja vadak, mis järele jäi.
2. Riivitud kartul vees
3. Kartul veest välja pressitud ja pruunikas vedelikus on tärklis
4. Vee ära valamine tärklise kihilt
5. Tahenev tärklisekiht
6. Valmis magustoit
Asi ise on väga kaugel sellest, et läheme Selverisse, haarame kaasa pakendatud kohupiimavormi ja pakendis kisselli ning perele magustoit olemas. Kiirel ajastul nagu praegu peame seda enesestmõistetavaks, aga soovin nii väga, et ka tänased noored perenaised saaksid aimu, kuidas valmis toit 50, 100 või enamgi aastat tagasi.
Riivitud kartulimass läks toona notsule, aga mina tegin täna sellest kartulikoogid. Muna, soola ja pipart sisse ning eilse kastmega sobis oivaliselt.
Ka on meeles veel lapsepõlvest selline huvitav asi. Meie kandis hüüti mullamutti kohuks. Ikka olid kohuhunnikud aias siin ja seal. Tundus kuidagi imelik, et seda, mida vanaema piimast tegi, hüüti kohupiimaks. Oleks nagu mutipiim olnud, aga ometi oli lehmapiim.
Kommentaarid (0)