Iseenesest on väga hea, et linnapuud viimasel ajal niivõrd palju meedia tähelepanu saanud on. See annab meile võimaluse kollektiivselt järele mõelda, mis on nende puude väärtus linnaruumis, kuidas nad tulevad ja lähevad ning – mis on minu arvates kogu selle diskussiooni käigus ebaõiglaselt vähe tähelepanu saanud küsimus – millist hoolt puud vajavad, et võimalikult kaua vitaalsena püsida.
Erinevalt metsast vajavad linnapuud hooldamist
Puu ei ole porgand, tema maa-alune juurestik laiub eri suundadesse sarnaselt tema võrale. Ma usun, et eestlaste kui teada-tuntud looduslähedase rahva jaoks on see aabitsatõde. Küll aga ei anta endale alati aru, mida see puu hooldamise seisukohast tähendab. Ikka ja jälle näeme, kuidas täiesti elujõuline puu „ootamatult“ kuivama hakkab. Kui puu vahetus läheduses näiteks suuremaid kaevetöid teha ja puu juured seeläbi tugevalt kannatada saavad, siis ei tohiks puu närbumine üllatusena tulla. Robustne rusikareegel on, et juurestikku tuleb säilitada vähemalt võra ulatuses.
Reegel number kaks toob meid hoolduslõikuse juurde. Eriti olulised on puu esimesed 15-20 eluaastat, nii kasvab võra õige kujuga ja harud ei põhjusta hiljem peavalu. Kui aga juhtub, et puu eest ei ole tema varases elustaadiumis õigesti hoolitsetud, ei tähenda see, et puu mahakandmisele läheb. Professionaalne puuarst ehk arborist oskab kindlasti nõu anda, kas ja milline haru eemaldada tuleks, või päästab päeva hoopis tugivöö, mis toimib kahjustunud puule justkui tugiside sportlasele.
Õnneks on meil spetsialistid
Kui see võrade-juurte-hoolduslõikuste jutt liiga keeruline tundub, siis pole üldse hullu, sest Tallinnas on puude eest hoolitsemise süsteem üsna lollikindlana ehitatud. Nimelt peab kas hoolduslõikus- või raieloa jaoks pöörduma Tallinna Keskkonnaameti poole. Siis tulevad juba tublid ja asjatundlikud ametnikud inimesele koju – jah, päriselt ka, tulevadki kohale, saate koos hoovis ringi jalutada ja haljastuse üle vaadata. See on see koht, kus tasub kõik küsimused spetsialistile ette laduda.
Kui amet väljastab hoolduslõikusloa, lisatakse sinna kõrvaltingimused ja täpne kirjeldus, kuidas ja millistele okstele-harudele lõikust teostada tuleb. Üks tavapärane kõrvaltingimus on, et töö peab teostama arborist.
Siit jõuamegi peamise probleemini. Nendest tingimustest ei peeta alati kinni ja nii võibki puu väga lihtsasti tõsiselt ohtlikuks muutuda. Päriselt ka, ärge minge ise puud lõikama, kui teil puudub vastav väljaõpe. Ja kui amet kirjutab puule välja tugivöö, siis palun, laske see paigaldada, sest järelikult on puul seda tõesti vaja.
Hoolitseme oma puude eest, samamoodi nagu me hoolitseme oma kodu katuse eest. Kui katus näitab väsimuse märke, ei tõmba me ju tervet maja maha, vaid parandame katuse ära – üldiselt spetsialisti abiga. Sama kehtib puude kohta.“
Kommentaarid