põllumajandusest on saanud toetuste saamise oskustöö. ükskõik mis ilm ka poleks - alati häda. heinapallid jäävad põldudele aastateks mädanema, viljapõllul jätab kombain poole peal vilja koristamata kohe kui toetuste otsus on tehtud, vilja müük on ka muutunud kuluartikliks, saak on tänapäeval teisejärguline. võidab see kes halab rohkem põua, rändlindude, vihma, lumerohkuse, lumepuuduse, kahjurite ja toodangu müümise raskuse üle
Enne kui viha pritsid ,tee selgeks millistest toetustest Sa kirjutad,mida tegelikult makstakse. Mitu protsenti moodustavad toetused põllumajanduslikust käibest. Kas Sa tead et põllumajadussaadused moodustavad väliskaubandusest 18 protsenti .ja kui vähe inimesi sellega tegeleb. Efektiivsuselt on kõige tootlikum sektor Eestis. Kus on artiklis juttu raha küsimisest.
Sina katsu ka vähenm sööki sisse ajada ja ära lastele juua anna vaata mis juhtub,taimed on ka elusorganismid vajavad eluks kõike mis inimene ainult teisel kujul
ongi põllumeestel tihti "häda", sest põllumehe töö sõltub ilmast. Kui on põud või kui liialt sajab, ongi "häda" käes, ilkuge sina ja teised sinusugused palju tahes.
Vanasti olid kastmissüsteemid põldudel, praegu ei ole neid. Vot siit ka probleemid. Muidu on põllumees lihtne olla... Tõmba seeme maha, käi paar korda keemiaga üle ja lõpuks korja kokku. Kui vili ei kanna, küsi toetust.
Kui kogu teravilja ükskord kasta kuluks vett 16miljont tonni,ehk kanti. Ühe korraga oleks Võrtsjärv tühi. Niisutati karjakopleid farmide lähedalt ja köögivilja . 1980 a oli niisutatavaid pindu Eestis 1000 jagu,ehk alla 0,1 protsendi põllupinnast
KOMMENTAARID (30)