Donald Trumpi 121 päeva USA presidendina (17)

Kui Donald Trumpi ametiajast oli möödunud 100 päeva, pööras meedia peamiselt tähelepanu tema ebaõnnestumistele, lüüasaamistele ja kaotustele, olgu selleks siis hääletamised parlamendis või kaadriprobleemid.

Kuigi ei saa jätta möönmata, et tegemist oli Trumpile ebameeldivate asjadega, võimendati neid meediast mitu korda. Sama jätkub praegugi, sest Trump on sattunud järjest suurema surve alla.

Tema õigustuseks võib öelda, et ainult sellel ei ebaõnnestu midagi, kes midagi ei tee. Kes aga tegutseb ja rassib, sel tuleb alati ette ka tagasilööke. Seetõttu on ebaõiglane teha esimese nelja ametis oldud kuu kohta mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi.

Kui Trump pole näiteks kahe-kolme aasta pärast suutnud korda saata midagi sellist, mis Ameerika Ühendriike veelgi võimsamaks ja ameeriklasi veelgi rikkamaks teeks, siis oleks küll põhjust nurisemiseks.

Eks Trump kombibki praegu piire, kus ja millises valdkonnas oleks midagi kohe võimalik ära teha ja kus tuleb asjad mõneks ajaks ootele panna ja paremat aega oodata.

Esimeste ametipäevadega polegi võimalik kõigist valupunktidest vabaneda või probleemidele sobivaid lahendusi leida. Kui asi oleks nii lihtne, siis oleks juba Barack Obama või tema eelkäijad kõik kitsaskohad kiiresti ära lahendanud ja järgmistel presidentidel oleks olnud muretu elu.

Nii on Trumpki saanud oma esimese nelja kuu jooksul tunda mõningaid tagasilööke: tema seaduseelnõusid on parlamendis tagasi lükatud, nii mõnigi otsus jõudis kohtusse, paljud riigiametid pole suutnud endale piisaval arvul töötajaid palgata, paljud ametikohad on täitmata, Valges Majas on peetud sisevõitlusi, on küsimusi, mille kohta on Trumpi lähikonnas mitu arvamust jne.

Ajakirjanduses loeti kokku, et Trump olevat oma esimesel tööpäeval lubanud ette võtta 36 poliitilist sammu, kuid tegelikult jõudis seda teha vaid kahega.

Trumpi poliitikat takistab ühe asjaoluna ellu viimast see, et ameeriklastel on väga vastuolulised soovid. Nad tahavad näiteks kvaliteetset arstiabi, kuid seejuures peaaegu tasuta.

Neile ei meeldi, kui võim sekkub nende eraellu, kuid samas ei taha, et tervishoiu-, sotsiaal- või muudes riiklikes programmides võetaks ette kärpeid.

On muutnud paljusid seisukohti

Trump on nimetanud oma esimesi ametis oldud kuid väga tulemusrikasteks ja viljakateks, kuid samal ajal ka ärevateks ja pinget tekitavateks. Tema sõnul pole nii edukalt oma presidentuuri alustanud ükski senine USA president.

Sellest rääkis Trump mai alguses Pennsylvania osariigis peetud kõnes. "Me oleme saavutanud ajaloolist edu," rõhutas Trump. Oma seniseks kõige suuremaks õnnestumiseks peab ta uute töökohtade loomist.

Kui valimiskampaania ajal andis Trump resoluutseid ja konkreetseid lubadusi, siis juba alates esimestest tööpäevadest hakkas ta oma seisukohti muutma.

Trump nimetas Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingut (NAFTA) kõige halvemaks kaubanduslepinguks USA ajaloos, mille tõttu USA tootjad saavad rohkem kahju kui kasu.

Kuid aprilli lõpus lubas Trump jutuajamistel Kanada peaministri ja Mehhiko presidendiga, et USA ei lahku NAFTAst. Selle asemel püütakse muuta lepingut nii, et see vastaks nüüdisaja tingimustele ja oleks kasulik kõigile kolmele riigile.

NATOt nimetas Trump alguses aegunud organisatsiooniks, kuid hiljem möönis siiski, et see võtab osa väga olulistest operatsioonidest ja organisatsiooni on veel liiga vara maha kanda.

Trump pidas võimalikuks USA ekspordi- ja impordipanga (Export-Import Bank of the United States) kinnipanekut, kuid siis jõudis järeldusele, et pank aitab suuresti väikeärimehi ja pole seega sugugi mõttetu asutus.

Kui varem pidas Trump paslikuks toetada Süüria presidenti Bashar al-Assadi, siis hiljem muutis oma seisukohta ja teatas, et Assad paneb toime sõjakuritegusid ja tema toetamine oleks seetõttu kuritegelik.

Kuigi Trump on presidendiks saanuna mõnest valimiskampaaniaaegsest lubadusest mingil määral taandunud, on selliseidki, millest ta ei soovi mingil tingimusel loobuda. Selliste hulka kuulub näiteks Mehhiko piiri müür.

Millega on hakkama saadud?

Enne ametisse astumist lubas Trump ehitada tara Mehhiko piirile, teostada immigratsioonireform, anda ameeriklastele uusi töökohti, tühistada Obamacare’i tervishoiusüsteem, viia ellu maksureform, hävitada Islamiriik jne.

Loetletud eesmärkidest on mõnes mõttes ainsana läbi kukkunud immigratsioonireform, sest seitsme islamimaa kodanikele kehtestatud sissesõidukeeld põhjustas mitmesuguseid probleeme: näiteks ei pääsenud tudengid ja õppejõud enam USAsse. See tekitas laialdasi proteste ja kohus blokeeris mitmel korral seaduse.

Samal ajal elab reform täie rauaga oma elu siiski edasi: mehhiklasi ja teisi latiinosid saadetakse pisteliselt USAst välja. Ajakirjanduse andmetel pole väljasaadetutel kriminaalset tausta, nad on elanud USAs aastaid ja maksnud makse, seetõttu on nende väljasaatmine ebaaus.

Mehhiko tara ehk müüri ehitamine oli Trumpi üks peamisi valimiseelseid lubadusi, kuid probleeme on tekitanud küsimus, kust saada raha. Trump lubas, et küll mehhiklased ise müüri kinni plekivad. Ühes hiljutises intervjuus telekanalile CBS teatas ta koguni, et mingil ajal saavad mehhiklased aru, et müür on nendegi huvides ja on õnnelikud, kui saavad selle ehitamise kulusid tasuda.

"Kogu summa, 100 protsenti," täpsustas Trump. Teisalt on hakatud Mehhiko müüri kontseptsiooni veidi muutma. Nii teatas presidendi pressisekretär Sean Spicer, et see ei pruugi olla füüsiline ehitus ja Trump võis selle väljendi all mõelda mitmesuguseid variante.

Uusi töökohti lubas Trump luua TPP ja NAFTA kaubanduslepingute tühistamisega, aga ka muudel viisidel. USA loobuski TPP teenetest, kuid otsustas NAFTAga siiski veel esiotsa seotuks jääda. Trump ei julgenud USA autotehaste tööd Mehhikos peatada, sest see oleks kaasa toonud hinnatõusu Ameerikas.

Kõigele vaatamata on käesoleva aasta esimeste kuude jooksul USAs tekitatud juurde enam kui 520 000 töökohta. Täpsustuseks olgu öeldud, et jaanuari töökohad pole siiski veel Trumpi teene, vaid need tuleb kirjutada Obama kontosse. Trump on aga lubanud kümne aasta jooksul luua 25 miljonit töökohta.

Barack Obama teostatud tervishoiureformi (Obamacare) nimetas Trump halvimaks meditsiiniseaduseks, mida USAs on aegade jooksul kehtestatud. Trump ähvardas Obamacare’i küll viivitamatult tühistada, kuid esimesed katsed lõppesid edutult. USA parlamendiliikmed hääletasid alles 4. mail Trumpi õnneks Obama tervishoiukava tühistamise poolt.

Esimene samm on sellega astutud, kuid ees seisab hääletus Senatis. Trumpi seadusega tahetakse suunata tervishoiureformi kaheksa miljardit lisadollarit inimeste ravikindlustuskulude katmiseks.

Maksureformi algatas Trump aprilli lõpus. President lubas vähendada tavaameeriklaste makse. Arvatavasti nii ka juhtub, kuid hoopis suurema maksulangusega peavad leppima ärimehed, sest ettevõtete tulumaks võib kukkuda 35 protsendilt koguni 15 peale.

Maksureformi elluviimine nõuab eeldatavasti 5,5 triljonit dollarit, kuid Trumpi sõnul peab selle kompenseerima majanduskasv.

Välispoliitikat saab juhtida ka Valgest Majast

Mõne riigi president pälvib meedia tähelepanu, kui ta siirdub jooksu- või uisuvõistlusele ning teise riigi peaminister poseerib meelsasti mäesuuskadega mõnes endale kuuluvas suusakuurordis.

Sellest võib järeldada, et kõigil riigijuhtidel pole piisavalt tööd. Trumpi kohta ei saa midagi sellist öelda.

Tema tõsist suhtumist presidenditöösse näitab kas või seegi, et ta pole siiani käinud ühelgi välisvisiidil. Nii mõnegi väiksema riigi president kihutab vaevalt ametisse saanuna visiitidele naaberriikidesse, kusjuures neil külaskäikudel pole tegelikult mingit tähtsust ega tähendust.

Samas pole see ainult pisiriikide probleem: näiteks Prantsusmaa uus presidentki tormas juba järgmisel päeval pärast ametisse astumist esimesele välisvisiidile.

Oleks raske olnud ette kujutada, et Trump oleks läinud juba jaanuari lõpus või hiljem Mehhikosse visiidile. Ta on senini pühendanud kogu oma tähelepanu ja aja peamiselt kodustele probleemidele, jättes välismaal reisimise eelkõige kolleegide pärusmaaks.

Trump pole jätnud siiski välisprobleeme täiesti unarusse, sest nendega saab väga edukalt tegelda ka Washingtonist või USAst lahkumata.

Nende hulka kuuluvad jõulised sammud Süüria aadressil, arvamusavaldused NATO, Põhja-Korea ja Venemaa suunal. Aeg-ajalt on Trump kohtunud ka välisriikide juhtidega, kuid isegi neid kokkusaamisi pole olnud just palju.

Esimene välisreis algas eile

Alles eile siirdus Trump oma esimesele välisreisile. Ta külastab Iisraeli, Vatikani, Saudi Araabiat, Belgiat (NATO kohtumine) ja Itaaliat (G7 kohtumine). Brüsselis peaks Trump kohtuma ka Prantsusmaa uue presidendi Emmanuel Macroniga.

Kuigi ta lubas valimiskampaania ajal ja veel presidentuuri alguseski mitmest rahvusvahelisest organisatsioonist välja astuda, siis see pole massiliseks muutunud. Trump on siiski peatanud Vaikse ookeani vabakaubanduslepingu (Trans-Pacific Partnership, TPP), sest paljud eksperdid on pidanud seda USA majandusele eriti kahjulikuks.

Välispoliitilisteks edusammudeks võib veel lugeda tegevust Põhja-Korea isoleerimisel ning piirangute kehtestamist Süüria ja Iraani vastu.

Kuna maailma üheks tulipunktiks on endiselt Süüria, siis lubas Trump senini viimase asjana tarnida Süüria kurdidele relvi, et anda omapoolne panus Islamiriigi laialipeksmiseks. Kuna kurdide relvastamise vastu on olnud Türgi, siis võivad USA suhted viimasega seetõttu halveneda.

Olgu öeldud, et Trump on etendanud teatavat osa ka eilsetel presidendivalimistel Iraanis, sest tema seisukohtade tõttu võivad dialoogi pooldajad lüüa saada ja islamifundamentalistid võimule jõuda.

Kui Obama ajal olid USA ja Iraani suhted üsna head, siis Trump on võtnud hoopis teistsuguse positsiooni. Ta on nimetanud Iraani maailma peamiseks terroririigiks ja väitnud, et temaga sõlmitud tuumalepe pole midagi väärt, kuna Iraani pool seda nagunii ei täida.

Telekompaniile CBS antud intervjuus rõhutas Trump, et kavatseb tegutseda koos Venemaaga. "Selleks võib olla ka Hiina või mõni muu riik," ütles ta. Teisalt on lubanud Trump vastu seista Venemaa hukatuslikule käitumisele Süürias ja Ukrainas.

Usklike õigusi suurendati

Maailma meedia tähistas 100 päeva täitumist Trumpi presidentuurist 29. aprillil, kuid viimaste nädalate jooksul on Ameerika Ühendriikides veelgi üht-teist huvitavat ja olulist juhtunud. Kahtlemata tekitas ajakirjanduses kõige rohkem vastukaja FBI direktori James Comey ootamatu vallandamine.

Maikuus kirjutas Trump alla määrusele, millega suurendati usurühmituste poliitilist võimu ja tehti võimalikuks poliitiline agitatsioon kirikutes. Nüüd tekib usurühmadel võimalus toetada valimistel osalevat üht või teist kandidaati. Sellise tegevuse keelas omal ajal ära president Lyndon Johnson.

"Me ei luba edaspidi, et usklikke ahistataks, hirmutataks või sunnitaks vaikima," teatas Trump, kelle usumääruse peab veel kinnitama Kongress.

Veel peatas ta mai alguses vangide vedamise Guantana­most USAsse või teistesse riikidesse. Juba jaanuaris teatas Trump, et erivangla asukate edasine vabastamine tuleb lõpetada igaveseks.

"Need on eriti ohtlikud inimesed, kellel ei tohi lubada naasta lahinguväljale," teatas Trump, kelle sõnul on kunagisest 800 vangist praeguseks jäänud vanglasse vaid 41.

Trump on kindel, et suudab kõik senised ja tulevasedki lubadused edukalt täita ning kavatseb seetõttu Valgesse Majja jääda veel teisekski ametiajaks. "Usun, et saame kõigega nii hästi hakkama, et mind valitakse ilma raskusteta ametisse tagasi," teatas Trump.

Trumpis nähakse ohtu USA majandusele

Maailma juhtivad majandusväljaanded (The Economist, Business Insider jt) on palju rääkinud Trumpi majanduspoliitikast ja jõudnud seisukohale, et tramponoomika võib küll ajutiselt USA majandust turgutada, kuid ei too kaasa pikaajalist majanduslikku õitsengut.

"Tramponoomika ei anna retsepti USA majandusprobleemide kõrvaldamiseks. See võib tipneda millegi väga halvaga," ennustas The Economist.

Trump on kuulutanud oma eesmärgiks saavutada ameeriklastele hästi tasustatav töö ja kiirendada majanduskasvu, kuna see võimaldab sõlmida õiglasemaid kaubanduslepinguid.

Tramponoomika all mõeldakse maksude alandamist ja reeglite lihtsustamist, et stimuleerida siseinvesteeringuid. Kuid The Economist rõhutab, et Trumpi majandusettepanekud on tulvil sisemisi vastuolusid ja põhinevad aegunud põhimõtetel.

"Tramponoomika, erinevalt näiteks reaganoomikast, pole majandusdoktriin. See on pigem ettepanekute kogum, mille on koostanud õukonnaärimehed oma kuningale," kirjutas The Economist, nimetades Trumpi majandusmõtteid istungitesaali kapitalismiks.

Samas ei saa mööda vaadata faktist, et Trumpi ajal on loodud enam kui pool miljonit töökohta ja majandus on asunud tõusuteele.

Kõikjalt otsitakse Vene jälge

Juba esimese 100 päeva ajal sattus Donald Trump nn Vene skandaali, mille tulemusel pidi president saatma erru mitu kõrget ametiisikut, kes olid omapäi kohtunud Venemaa suursaadikuga ja saanud venelastelt ka raha.

Ka Trumpi enda suhtes on olnud mitmeid kõhklusi, seetõttu uurisid tema advokaadid läbi presidendi tuludeklaratsioonid alates 2007. aastast ja teatasid, et ei leidnud ühtki Venemaaga seotud investeeringut või laenu, küll aga kaks tehingut, millest üks pärineb 2008. ja teine 2013. aastast.

Trump kinnitas eelmisel nädalal, et tal pole Venemaal mingeid ärihuvisid ega -kontakte. "Mul ei ole seal mingeid investeeringuid. Mitte midagi. Arvatakse, et mul on kontoriruumid Moskvas. Kuid mul pole Venemaal vara," teatas Trump.

USA justiitsministeeriumi otsusel jätkatakse siiski Trumpi meeskonna ja Vene ametnike võimalike sidemete uurimist. Selleks nimetati eriuurijana ametisse FBI endine juht Robert Mueller. Trump pidas toimuvat nõiajahiks ja rõhutas, et niisugune juurdlus lõhestab riiki.

Talle avaldatavat survet suurendavad ka järjest valjemalt kostuvad avaldused, et algatada tuleks presidendi tagandamisprotsess.

USA endine kaitseminister Robert Gates tunnistas vähem kui nädala eest telekanalile CBS, et suhted Venemaa ja USA vahel on tuntavalt halvenenud.

Gatesi kinnitusel olevat venelaste sekkumine USA mullustesse valimistesse tõepoolest aset leidnud, kuid see olevat olnud tagajärg sellele, et USA püüdis 2012. aastal mõjutada Putini valimiskampaaniat ja toetas nn värvilisi revolutsioone Ida-Euroopas, Gruusias ja Ukrainas.

Töökohtumised toimuvad ka golfiväljakul

Donald Trump kritiseeris kunagi avalikult Barack Obamat selle eest, et too mängib liiga sageli golfi ja kinnitas, et temal selliseks lõbustuseks presidendina küll aega pole.

Kui aga uskuda ajakirjandust, siis veetis Trump esimese 100 ametis oldud päeva jooksul golfirajal tervelt 19 päeva. 14 nädalalõpust mängis Trump golfi koguni kümnel. Samuti viibis Trump teise allika väitel Trump 28% ajast oma Mar-a-Lago klubi territooriumil.

Kui see kõik vastab tõele, siis mängis Trump oma esimesel 100 päeval rohkem golfi kui Obama, Bush noorem ja Clinton kokku. Ajakirjanikud arvestasid välja, et Trumpi seitse sõitu Florida klubisse läksid talle maksma 25 miljonit dollarit.

Tema golfilembus on üldteada ja ta on ka ise korduvalt kinnitanud, et armastab ja austab seda spordiala. Talle kuulub teatavasti kogu maailmas 17 golfiväljakut. Samas pole presidendi administratsioon kuigi aldis teatama, kus Trump oma vaba aega veedab ja millega tegeleb.

Siiski on teada, et Trump on golfiväljakutel ka tipp-poliitikutega mänginud ja nendega töökohtumisi pidanud. Jaapani peaminister Shinzo Abe on kõige tuntum riigitegelane, kellega Trump on golfi mänginud.