Olgem ausad – eestlased ei ole kuigi eeskujulikud toitujad, sest lapsepõlves juurdunud valed harjumused saadavad meid seni, kuni otsustame neist teadlikult loobuda. Oma peres tasuks aga valede harjumuste muutmisega vaeva näha, sest vaid nii on lootust üles kasvatada teadlikumalt toituv põlvkond.
Ülekaalulisi üha rohkem
Eesti Toitumisnõustajate Ühingu juhatuse esimees Reelika Õigemeel ütleb, et tema muretsebki kõige rohkem just laste toitumisharjumuste pärast. “Ülekaaluliste laste arv on viimase kümnendiga kasvanud umbes kakshe kordaseks ja paraku ennustatakse sama trendi jätkumist. Seega aastaks 2025 võib olla meil juba pealigikaudu kolmandik lapsistest ülekaalulised, suur osa lausa rasvunud.
"Panen lapsevanematele südamele: kui näete, et teie laps hakkab kalduma ülekaalulisusele, pöörduge kohe toitumisnõustaja poole," paneb Õigemeel lapsevanematele südamele. Ülekaalulisust on oluliselt lihtsam ennetada kui tagasi pöörata, pealegi võib ülekaal lapseeas tuua hilisemas elus kaasa tõsiseid terviseprobleeme, näiteks viljatuse ja diabeedi.
Toitumisnõustaja sõnul on eestlaste toidulaud võrreldes paarisaja aasta taguse ajaga ilmselgelt kehvemaks jäänud, sest puhast toitu on vähem ja liiga palju tarbitakse tööstuses ettevalmistatud toitu. Teisest küljest on aga toiduainete mitmekesisus ja kättesaadavus suurenenud, nii et teadlikul toitujal on kõik võimalused seda täisväärtuslikult tehaoituda.
Suureks probleemiks peab Õigemeel aga info üleküllust – väga palju on vastuolulisi soovitusi ja nõuandeid stiilis: kümme10 toiduainet, mida peaksid kindlasti vältima. “Soovitan mitte lasta end liialt mõjutada, vaid alati analüüsida, millisest allikast info pärineb ja kas kõik on ikka päris nii, nagu seda esitatakse," soovitab nõustaja. "Toitumine on kompleksne, ükski toiduaine üksi ei mõjuta meie keha ega tervist. Meile on võib-olla öeldud, et avokaado on supertervislik ja kui seda süüa iga päev kindelteatud kogus, siis kehakaal langeb justkui võluväel. Inimene, kes seda loeb, hakkabki iga päev avokaadot sööma, kuid seejuures ei analüüsi oma senist toitumist egja elustiili. Ta sööb tõenäoliselt edasi liiga palju suhkrurikkaid toitusid ja joob liialt kohvi või karastusjooke –- kui ta võtabki avokaado lisaks, ei muutu sellest midagi."
Muudatuste tegemiseks tuleks kogu pere toidulaud tervikuna üle vaadata.
Liiga palju maiustusi ja sealiha
Kui tugineda 2014. aastal läbiviidud terviseuuringule, võib järeldada, et eestlaste suurimaks komistuskiviks teel tervisliku toitumise juurde ongi just valed harjumused: liiga palju tarbitakse suhkrurikkaid magusaid toitusid, sealhulgas magustatud piimatooteid, ja jooke ning soolaseid snäkke, liialdatakse sealiha ja sellest valmistatud toodetega, loetleb Õigemeel. “Paratamatult jääb nii vähe ruumi aedviljadele, marjadele ja puuviljadele, mille tarbimine on eestlastel võrreldes teiste Euroopa riikidega kõige väiksemmadalam," ütleb ta. "Keskmiselt sööb eestlane köögiviljau kahel kaks kuni neljal kuni neli kordaral nädalas, kuid neid peaks sööma vähemalt kolm korda päevas."
Toitumisnõustaja nendib, et muidugi ei saa etteheiteid teha kõigile Eesti peredele, sest aina rohkem on neid, kes hoolega oma toitumist jälgivad. Põhjuseid, miks paljud siiski teadlike toiduvalikutega ei hiilga ja kodus kokkamisele valmistoitu eelistavad, näeb ta ennekõike kiires elutempos ja kaupluste tohutus valmistoitude duvalikus.
“Hea on aga tõdeda, et toidutootjad pööravad järjest enam tähelepanu valmistoitude kvaliteedile: vähendatakse suhkru, soola ja erinevate sünteetiliste lisaainete hulka," ütleb ta. "Kui tõesti pole võimalik ise süüa teha ja tuleb osta valmistoitu, siis tuleks kindlasti lugeda pakendite etikette ja eelistada naturaalsete koostisosadega tooteid, mis ei sisalda sünteestilisi lisaaineid, näiteks maitsetugevdajaid egja säilitusaineid, ning milles on vähem suhkrut ja soola.”
Kommentaarid