Mõni mesila on üsna hästi läbi talve kevadesse jõudnud, mõnes on siiski halvemini läinud, ütleb mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk Õhtulehele.
Viimasel juhul on tegemist varroatoosi ja viirushaiguste järelmõjuga, kui mesinik ei suutnud õigel ajal või piisavalt tõhusalt ravi teha.
Kevaditi, aprilli lõpus või mai alguses, võib aga ilmneda nähtus, kui keegi püüab võõraste mesilasperedega oma hukkunud mesilasperesid asendada.
Tavaliselt on kevaditi üks-kaks taolist juhtumit teatavaks saanud, sõnab Kilk.
Kommentaarid