Muidugi on vanaemadel-vanaisadel hea meel, kui neid homme koogi ja lilledega meeles peetakse, aga täpselt sama palju rõõmustavad nad ka kaks päeva hiljem, kui te neid kohvikusse või kontserdile kutsute. Või praegu, mil viirus tundub taas vabalevisse jõudvat, neid pigem kodus kostitate. Kindlasti on neil alati hea meel ka siis, kui lapsed neile helistavad. Kas nad polegi üks väheseid õlekõrsi, mis neti- ja nutimaailma uppunud last reaalse eluga seob? Sellise eluga, kus tuleb pöidlaga pressimise asemel terveid lauseid artikuleerida. Ja kes oskavad lastele õpetada asju, millest Facebookis ei räägita. Näiteks ahju kütmist ja rattakummi täispumpamist.
Tahan vaid öelda, et ka kõige uhkem kook siiski ei asenda pidevat suhtlust. Kui, siis parimal juhul ehk kahte kõnet.
Kommentaarid (0)