Foto: Mari Luud
Kolumnid
14. mai 2020, 08:58

EVELIN ILVES | Kes on haigemajas kuningas ehk Millal on tõbine tohtrist targem?

Teame seda ütlust küll, et klient on kuningas. Aga haigemajas? Kui puruhaiged ja abitud patsiendid kõrvale jätta, kus arsti korraldustele vastu vaidlemine või ka lihtsalt argumenteerimine võimatu on, siis kuidas tuleks kaasaegsel tohtril oma „klientidega” või siis „haigetega” nagu kõiki pöördujaid ühise nimega nimetatakse – ümber käia nii, et mõlemad pooled lõpptulemusega rahule jääksid?

Teame seda ütlust küll, et klient on kuningas. Aga haigemajas? Kui puruhaiged ja abitud patsiendid kõrvale jätta, kus arsti korraldustele vastu vaidlemine või ka lihtsalt argumenteerimine   võimatu on, siis kuidas tuleks kaasaegsel tohtril oma „klientidega” või siis „haigetega” nagu kõiki pöördujaid ühise nimega nimetatakse – ümber käia nii, et mõlemad pooled lõpptulemusega rahule jääksid?

See küsimus on sama vana kui on ravimise kunst. Ajad on erinevad, nii ka kombed. Kultuurgi mängib siinjuures vahel määravamat rolli kui oodata oskame. Mind ajendas taaskord sel teemal mõtisklema Kuressaare Haiglaga seotud uudised. Kõigepealt tuli teade, et grupp arste kaebab haigla ravijuhi töömeetodite üle ning nõuab tema lahkumist. Mille peale saabus võimas toetusavaldus terve rea patsientide ühenduste poolt – tollele samale ravijuhile – ning paluti tema kindlat jätkamist. Miks arstid ja patsiendid ühe ja sama inimese tööd nii erinevalt saavad hinnata?

Tõde on selles, et

Edasi lugemiseks: