VASTLAD | Vahvad vastlad meil ja mujal: liulaskmine, patune karneval ja pannkoogijooks (1)

Varakevadisel ajal on Euroopa aladel elavate inimeste, sealhulgas eestlase toidulaud alati olnud keskmisest kesisem. Nii kaua, kuni loodus puhkas, elati peamiselt eelmisel aastal kogutud saadustest. Seega ei muutnud kristluse juurutatud paast inimeste toitumisharjumustes just palju – talve teisest poolest kuni kevadeni söödi niikuinii vähem loomseid saadusi. Inimesed võtsid kristliku paastu traditsiooni kergelt omaks, kuid mida geograafiliselt kaugemal kirikust, seda rohkem põimiti see läbi omaenda paganlike uskumustega. Nii mõõdeti näiteks vastlaliu pikkusega linaõnne, lõigati juukseid, et need kasvaks, ja ennustati seakontidelt tulevikku.

Patustav karneval

Traditsiooniliselt katoliiklikel aladel, näiteks Itaalias, tähistati vastlaid nädalapikkuse karnevaliga. Sõna karneval tuleb ladinakeelsetest sõnadest carne levare ehk „liha ära võtma“ või carne vale ehk „hüvasti, liha“, sümboliseerides karnevalile järgnevat lihavaba perioodi. Kui Eestis söödi küll toekaid suppe ja Skandinaavia riikide mõjutusel hakati valmistama ka rammusaid vahukoorekukleid, siis mujal Euroopas võeti viimast priiskamist enne paastu eriti tõsiselt. Söömisorgiad, kus end pildituks söödi ja joodi, polnud haruldased. Liialdati kõigega, mis paastu ajal keelatud oli: alkohol, liha, piimatooted, magustoidud ...

Itaalias, eriti Veneetsias oli karneval aga mitte ainult söömise, vaid ka kõige muu patuse tähistamise ning ihadele järeleandmise päev. Et oma sündsust ja positsiooni ühiskonnas säilitada, varjati karnevali ajal oma identiteeti filigraansete maskidega. Veneetsia maskiball oli tuntud üle kogu Euroopa ja sel nädalal ei kehtinud ükski reegel: kõik lihalised himud võis välja elada just nii, nagu inimesed ise tahtsid. Korraldati paraade, tantsupidusid, orgiaid ja võistlusmänge. Seejärel paastuti aga kuni ülestõusmispühadeni, lunastades kõik eelmise aasta, sealhulgas karnevalinädala patud. Kuna paastu ajal olid keelatud ka pidutsemine ja tantsimine, on sealt alguse saanud ka viimase suure paastueelse peo traditsioon. Tänapäeva kuulsaim karnevaliparaad toimub kindlasti Brasiilias Rio de Janeiros, kuid uhkeid paraade korraldatakse ka mujal, näiteks Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Vastlad eri paikades

Eesti traditsioonilised vastlatoidud on sealiha ja -jalad, soolaoad, herne-, oa- või läätsesupp, tangudest keedetud vastlapuder, odrajahust vastlakarask, Lõuna-Eestis ka vastlakorbid. Hilisemal ajal vahetasid Põhjamaades populaarsed vahukoorega vastlakuklid meie traditsioonilised karaskid-korbid välja. Traditsiooniliselt oli vastlate ajal kombeks lasta liugu, valmistada vurre ja ehitada jääkarusselle.

Ühendkuningriigis süüakse õhukesi ülepannikooke ja keedetud liha. Vastlapäeva nimi ongi inglise keeles Pancake Day ehk pannkoogipäev. Korraldatakse võistluseid, kus tuleb joosta pannkoogiga, praepann käes, visates kooki jooksu pealt ümber.

Slaavi aladel on au sees rammusad pannkoogid. Mängitakse lumesõda ja lastakse vastlaliugu. Vastlate kristlikud ja paganlikud traditsioonid on slaavi kultuurides tihedalt läbi põimunud. Pannkooke valmistati ka enne kristliku paastu juurutamist – sel ajal tähistas pannkoogi ümar vorm päikest ja valguse võitu talvepimeduse üle. Vastlanädala lõpetuseks tehti lõket, milles mõnel pool põletati õlgedest valmistatud talve sümboliseeriv naise kujuline nukk.

Põhjamaades valmistatakse vahukooretäidisega vastlakukleid. Rootsis lisatakse kuklitesse ka martsipanitäidist ja mõnel pool süüakse kuklit hoopis koos sooja piimaga kausist. Ühe vanema vastlatraditsiooni järgi panid lapsed kostüümid selga ja käisid ukselt uksele maiustusi küsimas.

Lihtne kohupiimakarask

Vaja läheb:

• 3 dl keefirit

• 200 g kohupiima

• 300 g odrajahu

• 1 suur muna

• 1 tl soola

• 1 sl suhkrut

• 1 tl soodat

• soovi korral väike peotäis seemneid, hakitud pähkleid või 1 tl kuivatatud ürte

Valmista karaskit nii:

1. Sega kõik ained omavahel ühtlaseks tainaks, soovi korral lisa seemneid, pähkleid või ürte.

2. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud leivavormi. Kui lisasid tainasse seemneid-pähkleid, puista mõni karaskile ka kaunistuseks.

3. Küpseta karaskit 180kraadises ahjus pöördõhurežiimil umbes 45 minutit, kuni karask on kerkinud, pealt helepruun ja seest küps. Lase sel enne lahtilõikamist restil jahtuda ja taheneda.