Kolumnid

EVELIN ILVES: need on haigustele vastupanu osutamisel asendamatud! (38)

Evelin Ilves, 6. veebruar 2020, 14:22
Töötervihoiuarst Evelin IlvesFoto: Stanislav Moshkov
Iga päev saabuvad uudised uutest surmadest ja nakatunutest. Esialgu peamiselt Hiinast, mis on alati tundunud hiiglama kaugel olevat. Aga nüüd enam mitte. Internet on maailma väikseks ja hoomatavaks muutnud, ent sellega näib kaasas käivat tunne, et kui isegi tahad, pole võimalik sealt enam põgeneda.

Ent vaadates inimkonna ajalugu pole ses haiguspuhangus midagi eriskummalist. Nakkavaid tõbesid, mis massiliselt surma külvavad, on ikka ja alati olnud. Ning enamasti on mõne aja pärast, aastate või ka aastasadade möödudes ka abi leiutatud. Kuid kaasaegse meditsiini lähenemine – korraldada haigustekitaja vastu laiaulatuslikud ja karmid tapatalgud – hakkab meile endile kätte maksma. Täna teame, et niimoodi hävitame ära suure hulga pisiorganisme – baktereid, viirusi, seeni jms, kes meile kasulikud. Veelgi enam, lausa eluliselt vajalikud on. Nende pisilaste lahkumisega meie organismist lahkub ka tervis. Või siis nõrgeneb niisugusel määral, mis ootamatult suure hulga erinevaid uusi ja tihti ka tundmatuid haigusi meile kallale laseb.

Samal teemal

Nii me piilumegi täna kahtlustavalt kõiki asiaate ja kaalume, kas äkki nende komme maski kanda võiks ka meid kuidagi aidata. Raadiost ja ajalehest soovitatakse igal hommikul rohkesti käsi pesta ja peale aevastamist nägu puhastada. Nende nakkushaiguste vastu, mille jaoks vaktsiin olemas, on lõpuks äkki paslik siiski kaitsesüstimine ära teha? Sest surm on äkki nõnda lähedale hiilinud...

Mida me peale käte-ja näopesu veel enese heaks teha saame? Ega muud võimalust pole, kui võtta isikliku immuunsüsteemi tugevdamist palju tõsisemalt kui kunagi varem. Jah, need kolm võlusõna on tüütuseni korratud värske õhk, liikumine ja teadlik toitumine.

Aga veel? Suhteliselt uudse päästerõngana on meie tervisetoodete letid üle ujutatud probiootikumidega. Need on kapslisse suletud või ka pulbrite kujul meile pakutavad väidetavalt kasulikud bakterid. Mil määral seda kõike uskuda tasub? Arstid ju reeglina probiootikume välja ei kirjuta? Kus on tõde?

Tõde on teel. Lühidalt kokku võttes ja järgmise nädala kolumnit sisse juhatades, julgen kaasaegse meditsiinikirjanduse nuhkijana väita, et need preparaadid, mis tõepoolest sisaldavad meie endi organismis enim leiduvatesse peredesse – näiteks Lactobacilluse või Bifidobacteriumi – kuuluvate liikide elusaid esindajaid, on suure tõenäosusega meie tervise hoidmisel abiks ning immuunsüsteemi erksana ja aktiivsena püsimisel mõnikord lausa asendamatud.

Ainult et enne karbikese ostukorvi asetamist tasub kuulata asjatundja nõu või ise dr. Googli abil selgeks teha, kas teie valitud preparaate üleüldse uuritud on. Sest enamik sellest kraamist on lastud turule toidulisandina ja leebe lubadusega, et see ei tohiks teid kahjustada. Tervise toetamise ja haigusseisundi ravimiseni on sealt veel hiiglama pikk maa.

Mida aga probiootikumidelt kaasaegse teadmise valguses oodata tasub, sellest kirjutan järgmise kord. Seni soovitan oma menüüsse iga päev mõni elusaid bakterikultuure sisaldav amps lisada. Olgu selleks siis klaas hapupiima või keefiri, kausike värsket jogurtit pastöriseerimata meega, hapukapsast või -kurki naturaalse juuretisega leiva kõrvale või hoopis end ülimaitsva kombucha või vesikeefiriga hellitada.

Jagan teiega täna üht ootamatut probiootilist hõrgutist, mis ideaalselt pühapäeva hommikusse passib:

Kõhusõbralikud pontšikud

175 g nisu-või speltajahu

45 g täistera nisujahu

1 spl pruuni suhkrut või kookospalmi suhkrut

1 tl kuivpärmi

1/4 tl soola

1 tl – 1spl vanillisuhkrut või pisut vanillipastat/pulbrit

4 spl rosinaid (saab ka ilma)

1/2 spl rummi (saab ka ilma)

2 spl kuuma vett

1 (mahe)sidruni riivitud koort

180 ml keefiri või elusat jogurtit

1 õun, kooritud ja riivitud

puistamiseks natuke jahu ja suhkrut

serveerimiseks tuhksuhkrut

Frittimiseks õli, mis meeldib.

Sega suuremas kausis jahud, suhkur, pärm, sool ja vanill. Leota rosinad väikses kausis rummiga – u 10 min. Seejärel sega jahusegu hulka keefir, riivitud õun ja koos leotusvedelikuga rosinad, sega hästi läbi kuni tainas muutub kleepjaks.

Jäta niiske rätiku alla 2-3 tunniks sooja kohta kerkima. Hea, kui kerkib kahekordseks.

Kuumuta frittimise õli väikses potis, kuni selles tekib liikumine – proovi väikse koguse taignaga, kas hakkab küpsema. Kui sisiseb, hakka küpsetama. Tõsta õlise lusikaga paar kolm parajat pontšikut õlisse ja lase küpseda. Ära rohkem pane, muidu õli jahtub maha ja sa kaotad krõbeduse!

Keera vahepeal pontšikuid pulkade või kahvliga, et kõik küljed pruunistuksid. Seejärel tõsta valmis pontšikud köögipaberile nõrguma.

Enne serveerimist raputa üle tuhksuhkruga – veel parem, kui jahvatad ise pruuni roo-või kookose suhkrut peeneks – saad nüansirikkama maitse ja tervislikuma tulemuse.

Serveeri mõnusa kuuma teega ja naudi täiega. Ülejäänud pontšikud säilivad õhukindlalt suletuna karbis ilusasti järgmise päevani.

Ikka armastust teie südameisse ja padadesse!

Evelin