Põhjalik õpetus, kuidas võimalikult vähe toitu ära visata

Toidupoodi külastades näeme külluslikku kaubavalikut, mis ahvatleb ostma. Lihtne on võtta vajalikku ja ka üle osta. Seejuures ongi kurb, et kõige enam viskavad Eestis toitu ära kodumajapidamised – kokku 25 000 tonni aastas*. Kuidas käituda toidukraamiga vastutustundlikumalt?

Miks on toidu raiskamine halb?

• Raiskad raha. Toidu äraviskamine on raha raiskamine. Parajaid toidukoguseid valmistades ja toitu õigesti säilitades õnnestub vähendada majapidamiskulutusi. Uuringud näitavad, et Eesti pere viskab toitu ära keskmiselt u 120 euro eest aastas, lastega pered u 200 euro väärtuses.

• Kulutad loodusressursse. Riknenud toitu prügikasti visates raiskame peale söögi veel vett, energiat, inim- ja muid ressursse. Toidu tootmine nõuab ka suurt hulka viljakandvat maad, mida laiendatakse sageli metsa arvelt.

• Kurnad keskkonda. Toidujäätmete lagunemisel ja ka osa teraviljade kasvatamisel tekib kasvuhoonegaas metaan, mis on üks kliimamuutuste põhjustaja. Samuti koormab keskkonda ulatuslik taimekaitsevahendite kasutamine, rääkimata kasvavatest prügilatest.

Sammud, et toit ei lõpetaks prügikastis

Kindlasti ei viska keegi toitu ära pahatahtlikult, vaid mõtlematusest ja ehk ka teadmatusest, kuidas teha paremini. Anname lihtsaid soovitusi, millest kasvõi mõnda kohe rakendades saad anda oma panuse keskkonna ja puhtama südametunnistuse heaks!