„Elu ei pea keeruliseks tegema, ainult pead aru saama, mis toorainet kasutad,“ ütleb Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille ehk Manu ja näitab pullimune (pildil vasakul) ja seaaju (pildil paremal).Foto: Stanislav Moškov
Kersti Eero 1. veebruar 2020 00:01
Kunagisest vaese rahva toidust – neerudest, munanditest, ajust jms – on tänapäeval saanud gurmaanide hinnatud ninaesine. Nii võib restoranis juhtuda, et peakoka tervitusena jõuab lauda paar riba fariinsuhkruga grillitud udarat.   

Kunagisest vaese rahva toidust – neerudest, munanditest, ajust jms – on tänapäeval saanud gurmaanide hinnatud ninaesine. Nii võib restoranis juhtuda, et peakoka tervitusena jõuab lauda paar riba fariinsuhkruga grillitud udarat.   

 „Prantslased teavad, mida teha iga viimase kui kabja ja koonu, soolika või nahatükiga, iga juurviljapealse, kalapea või kondiga,“ kirjutab armastatud kokk Anthony Bourdain  oma raamatus „Koka rännakud. Täiusliku eine otsingul“.

Sama kinnitab ka restorani Chez Andre peakokk Andrus Vaht. „Eks sada aastat tagasi teadsime meiegi, mida rupskitega teha, aga prantslastel oli rohkem veini ja rohkem inimesi ning kus on rohkem inimesi, on tavaliselt ka rohkem võimalusi ja rohkem maitseid.“ Ta kahtlustab, et praegu pole inimestel enam ka kannatust nii kaua midagi hautada ja keeta. Ja kuna valmis- ja pooltooted on suhteliselt odavad, on vist kadunud ka oskus neid kasutada. „Ka rupskid on küll suhteliselt odavad, aga mõnega neist pead sa tunde jändama. Kindlasti peab ka teadmisi olema,“ ütleb ta.   

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad