Toiduuudised

Ilmus 30.01, uuendatud 01.05

KUIDAS MAITSEB LÄÄNEMAA? Tänavune toidupiirkond viib gurmaanid avastama Haapsalu kandi toite (+ retseptid!) (1)

Toimetas Manona Paris, 1. mai 2020, 07:31
Kokk Demo Kaev Foto: Manona Paris
Eesti maitsete sümboolse kahvli hoidja on mai algusest Läänemaa ja Haapsalu. Just nemad on tänavu kodumaise toidu tutvustamise keskpunktiks. 

„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks.  Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles meediale saadetud teate vahendusel Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa."

Samal teemal

Hoolimata sel aastal teisiti saabunud kevadest on Haapsalul ja Läänemaal kavas üllatada oma külalisi paljude uute maitsete ja põnevate toidukultuuriüritustega. „Ootame inimesi osa saama meie sügisesse kavandatud toidunädalast või gurmeeturust, plaanis on korraldada õpitubasid, avada legendaarsed Haapsalu kohvikud ja maitseelamusi pakkuvad restoranid,“ lisas sihtasutus Läänemaa turismijuht Annika Mändla. „Uudistama tasub tulla juba kevadel, sest meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid.“ 

Läänemaa on tuntud eelkõige puhta looduse, rohkete linnuliikide pesitsusala ja ka looduskaitsealade poolest. See looduslik keskkond – ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud ning rohelised väikesaared on heaks keskonnaks, et tegeleda mahepõllunduse ja loomakasvatusega. Tervislikke toidutaimi korjatakse nii õuelt, niidult kui ka metsast. Viimasest leiab magusaid marju ja rohkelt seeneliike, teab portaal läänemaatoit.ee.

Läänemaale on iseloomulikud põldmari ja must leeder. Uhked ollakse ka rannakalurite üle, kes hoiavad elus traditsioone. Kala on läänlaste toidulaual väga tähtsal kohal. Samuti ei saa Läänemaal üle ega ümber rannarootsi kultuurist ja toidust.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse (HKHK) toitlustusvaldkonna kutseõpetaja Aili Tervonen on oma õppematerjalides Eesti toidust viidanud, et Lääne-Eestis edenes võrreldes teiste Eesti piirkondadega paremini nisukasvatus. Ühe eripärana on nimetatud ka teravilja ja piimasaaduste, näiteks odarajahu ja petipiima segamist, mille tulemusena sündis karaskilaadne kakuke. Hea meelega kasutati ka linnasejahu. Suppidesse puistati rootsi kombe kohaselt  jahuklimpe. 

Lihakraami oli rannarahval ohtralt just mereandide vallast. Kalapüügihooajal sai kalast kõhu täis süüa ja tegeleti ka hülgepüügiga. Kala vahetati teiste maakondadega.

Seeni seevastu läänemaalased sarnaselt saarlaste ja hiidlastega nii väga ei armastanud ega kasutanud toiduks. 

On kirjutatud, et Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui mujal Eestis. Lisaks söödi ka lamba- ja sealiha. 

 Au sees on ja oli igat sorti hapendamine ja sissetegemine. Seda tehti nii köögiviljade, liha kui ka kalaga. Rannarootslased olid usinad juustumeistrid, valmistades seda nii lehma- kui ka lambapiiimast. 

Otsisime Toidutare arhiivist retsepte, millel Läänemaa vaimsus man.

Klikka retseptil: Koorene räime-kartulivorm suitsuse juustuga 

Koorene räime-kartulivorm suitsuse juustugaFoto: Jaan Heinmaa

Klikka retseptil: Rukkiräimed porgandikreemi ja värske kurgi äkisega 

Rukkiräimed porgandikreemi ja värske kurgi äkisega Foto: Ragne Värk

Pidulik räimetaldrik.

Klikka retseptil: Forelliäkine 

Forelliäkine Foto: Tuuli Mathisen

Puista kausi põhja soolakiht. Kaussi lao forellitükid vaheldumisi sibularataste, soola ja pipraga. Igale kihile piserda peale sorts valget viina. Aseta kauss või taldrik kummuli kausile ning raputa kogu kupatust veidi aega. Ja ongi varsti valmis!

Klikka retseptil: Rootsi kapsavorm 

Rootsi kapsavorm Foto: Filmimees

Klassikaline Rootsi vormiroog

Klikka retseptil: Kana-klimbisupp 

Kana-klimbisupp Foto: Britt Paju

See klassikaline lõunaroog valmib vähese vaevaga ja on eriti maitsev, kui väljas paugub pakane või kurk kipub külmast kipitama.

Klikka retseptil: Tuhlinott 

See roog pole teps mitte vaid saarlaste pärusmaa. Taolise nimega toitu pistsid mõnuga ka läänemaalased. Tegemist on aga nii ammuse Toidutare retseptiga, et sel pole piltigi! 

Klikka retseptil: Mahlane spelta-kohupiimakarask munavõiga 

Mahlane spelta-kohupiimakarask munavõiga Foto: Tuuli Mathisen

Karask on traditsiooniline soodaga kergitatud leib, mis tavaliselt on valmistatud odrajahust. Samas tasub katsetada ka täisteraspeltajahuga. Tulemus jääb väga maitsev ja mahlasust aitab lisada kohupiim. Ahjusoojale karaskile sobib aga lisaks sättida külluslikku munavõid. Hea lihtne ja väga maitsev suutäis.

Klikka retseptil: Lihtsad vahvlid 

Lihtsad vahvlid Foto: Toidutare