MIKS PEAB SÖÖMA SIDRUNIT: 10 põhjust ja retsepti, miks hapu vili on sulle eriti hea (2)
C-vitamiin aitab keha immuunsüsteemil paremini toimida. Kohe, kui tekib tunne, et oled saanud külma, tuleb alustada C-vitamiini manustamisega. Sellest saavad tuge ka nahk ja limaskestad, lisaks aitab C-vitamiin raual paremini imenduda. Keha vajab C-vitamiini ka vastupanuvõime tõstmiseks ning väsimuse ja stressi peletamiseks.
Loodusliku C-vitamiini puhul ei maksa peljata üleannustamist mõtet karta, sest vesilahustuva vitamiinina uhab organism ülejäägi lihtsalt välja.
Suvel saab keha C-vitamiini erinevatest marjadest, ent talvel on selle värske kraamiga keerulisem. C-vitamiin laguneb kiiresti kuumutamise ajal, mistõttu on sõstrakeedistest vähe kasu. Siis tulebki appi sidrun, mida on tänapäeval poodides üsna soodsa hinnaga pea alati saada. Sidrun sisaldab C-vitamiini olulisel määral ehk (100 grammi kohta 53 milligrammi). Usutakse, et üks keskmine sidrun katab inimese päevase C-vitamiini vajaduse.
Kogu selle hea puhul peab aga meeles pidama, et sidruni happeline olemus ei sobi neile, kel probleeme mao ülihappesusega või maohaavanditega. Osade allikate kohaselt muutub sidrun vees kuidagi aluseliseks, ehk niimoodi aitab neutraliseerida maohapet. Tegelikuses on aga sidrunihape happeline, pH indeksiga 3 ja vesi 7, mida peetakse neutraalseks (pole aluseline ega happeline). Maohappe pH on vahemikus 1-2 (väga happeline).
Euroopasse jõudmine võttis tal natuke aega. 1100 a viisid araablased sidruni vahemerele ja Hispaaniasse. Sidruneid on palju erinevaid sorte, mõned neist erinevad välimusepoolest, mõned eristad alles vilja pooleks lõikamisel. Mõned on rohelised jamõned väga kollased. Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas ja see on väga eriline tsitrusviljade seas. Vahest võib sidrunipuud näha ka koos kollaste ja roheliste viljadega ja ise samaaegselt ka õitseb.
Sidrunit kasutatakse kuivatatult, värskelt, hoidisena jookide, toitude maitsestamiseks.
Sidruni tasub rõõmuga igapäevasesse menüüsse rohkem sisse tuua, kui kõht vähegi kannatab. Sealjuures aga peaks meeles pidama mõned trikid ja nipid.
Sidruninipid kokkamisel
* Kui roog vajab sidrunimahla, lisa see vahetult enne kuumutamise lõppu – nii ei lähe vitamiinid kaotsi.
* Sidrunimahl aitab hoida värskeid köögivilju erksatena. Selleks piserda või pintselda neile natuke sidrunimahla ja vee segu (tassile veel 1 spl mahla).
* Kui sul on vaja vaid paari piiska sidrunimahla ja tahad kasutada selleks värsket vilja, kasuta seda trikki. Tee hambaorgiga sidrunisse väike auk, pigista vajaminev mahlakogus ja siis sule auk orgiga ning paiguta vili külmikusse. Pea vaid meeles, et see sidrun tuleks lähiajal ära kasutada.
* Sidrunist mahla pressimine muutub lihtsamaks, kui vilja eelnevalt sügavkülmutada ja siis lasta toatemperatuuril üles sulada.
* Kui kardad, et sidrunilõik pritsib mahla igale poole laiali, vajuta eelnevalt viljalihasse kahvliga.
* Sidrunimahl lubab sul toidu maitset soola lisamata rohkem esile tõsta. Sidrun muudab ka toidu aromaatsemaks.
* Kui tahad kohevamat riisi, lisa keeduvette paar tilka sidrunimahla.
* Kasuta sidrunimahla julgelt äädika asemel salatikastmetes ja marinaadides.
Retseptid sidruniga
Klikka retseptil: Röstitud sidrunimaitselised köögiviljad
Suvised noored köögiviljad on parimad just sellistena nagu nad on ja maitsevad praegu kui gurmeeroog. Ahjus küpsetatuna ja lihtsa sidrunikastmega maitsestatuna jääb nende loomulik mekk domineerima. Küpsema võib panna muidki köögivilju arvestades nende lisamisel küpsemisaega. Kõrvale sobib pakkuda värskete ürtidega maitsestatud hapukoore – või jogurtikastet.
Klikka retseptil: Sidrunilimonaad
Omavalmistatud värske ja jahutav limonaad on kindel hittjook. Vaja läheb vaid sidrunit, mett, suhkrut ja vett. Lihtne!
Klikka retseptil: Vahustatud fetakreem sidruni ja küpsesibulaga
Natuke mikserdamist ja head õli ning soolasest fetaklombist saab õhulise vahu, mis sobib nii leivale-saiale määrimiseks kui ka köögiviljadega dippimiseks. Küülsaugusõbrad võivad koos sibulatega ka paar viilutatud küüslauguküünt läbi kuumutada ja sellega vahule lisamaitset anda.
Klikka retseptil: Kohupiima-sidrunikook
Tegelikult lihtne kook, milles sidruni head omadused kenasti esile pääsevad.
Klikka retseptil: Petersellirohke sidrunikana tomatisalatiga
Võid seda rooga serveerida kahel moel: just pannilt tulnud kuum kanasteik salatiga või jahtunud viilutatud fileetükid salatipadjal.
Klikka retseptil: Sidrunipasta küüslaugu, seente ja tüümianiga
Lihtsa vaevaga valmiv tavapärasest kergem pastaroog. Šampinjone ei ole selle pasta puhul vaja ka eelnevalt küpsetada, vaid küüslauguses tüümianikastmes küpsevad need kergelt kuuma pasta lisamisel kohe läbi. Sidrunimahl ja -koor annavad veidi särtsakust ja kindlasti lisa roale ka parmesani.
Klikka retseptil: Sidrunijäätis
Tervistav jäätis, kus jällegi kõik sidruni head omadused kenasti esil. Vähekaloriline kah veel.
Klikka retseptil: Röstitud brokoli parmesani ja sidruniga
Lihtne tervislik suupisteamps, millele pigista serveerides värskest sidrunist mahla peale.
Klikka retseptil: Sidrunimekiga eskalopp parmesani-seedermänniseemnete paneeringus
Põneva maitse ja krõbeda koorikuga sealiha valmib üsna kiiresti. Paneeringu võid eelmisel õhtul valmis teha ja liha ära paneerida, nii läheb söögivalmistamine eriti kiiresti. Keeda kõrvale kartulit või riisi või serveeri värske salatiga.
Klikka retseptil: Sidrunikala
Üliaromaatsed sidrunid ja ka apelsinid, mida Sitsiilias rikkalikult kasvab, teevad selle ahjukala eriti hõrguks. Seda retsepti saab edukalt kohandada igasugustele suurematele ja väiksematele kaladele
Kommentaarid