VEGAN EI PRUUGI KAALU LANGETADA | 10 küsimust ja vastust, kuidas taimne toit salenejat aitab. Või kiusab (11)

Uuringud on siiski näidanud, et taimse dieedile üleminejate seas oli ülekaalulisi oluliselt vähem. Harwardi ülikoolis tehtud uuringus võrreldi 18 nädala jooksul eri dieetide mõju kaalulangetusele. Selgus, et skaalas omnivoorid-taimetoitlased salenesid kõige rohkem taimetoitlased, kes kaotasid keskmiselt 2,2 kilo rohkem. Vaid taimseid toite tarbinud ehk ka piimast ja munadest loobunud veganid lisasid sellele veel 1,3 kilo, edastab Cooking Light. 

Loma Linda ülikoolis tehtud uuring tuvastas, et veganitel on keskmiselt tervislikum kehamassiindeks kui taimetoitlastel ja omnivooridel. 

Niisiis veganlus võrdub saledusega? Mitte ilmtingimata, hoiatavad toitumisteadlased. Tõesti, lahja lehtkapsas on veganitoit – aga seda on ka kaloripomm nimega friikartulid. 

1. Veganitoit on keskmisest kiudainerikkam

Uuringud on näidanud et taimetoitlastel on tervem ainevahetus, sest kiudained soodustavad soolestiku tööd. 

Kiudained on kaalulangetamisel väga tähtsad. Need aitavad ka hoida kauem täiskõhutunnet, mistõttu tekib vähem kiusatusi näksida ja nii üle süüa. Kiudained aitavad ka vererõhku ja kolesterooli taltsutada ning vähendavad põletikulisi protsesse. Iga edukas dieet peab sisaldama ohtralt kiudaineid. 

2.Veganlik rämpstoit võtab üle

Me võime ju mõelda, et veganitoit on täisväärtuslik, orgaaniline ja mis kõike muud head, aga tegelikkuses ei pruugi see sugugi nii olla. Kuna veganlus on popp, on müügil hulganiselt taimset rämpstoitu, mis on tervislikkusest valgusaastate kaugusel. On isegi termin – rämpstoidu-vegan. 

On täiesti võimalik süüa hommikus vegeburrito, siis lõunaks mingi pastaroog ja vegeburger õhtuks, ilma et hamba alla satuks ühtegi toorest värsket köögivilja. 

Paljud töödeldud vegetoidud pole kuigi kõrge toiteväärtusega ning neid ei tohiks süüa põhisöögikordade asemel, vaid teadlikult ekstratena. 

On siiski erandeid. Näiteks hästi tehtud vegeburger täisterakukli, ohtra värske salati ja ubadest pihviga võib olla vägagi tervislik eine.

Nii et proovi julgelt oma lemmiktoitude vegeversioone. Pea aga vaid meeles, mida sa sinna sisse paned või millest need koosnevad. Nii paljudesse n-ö lohutustoitudesse saab toredasti köögivilju lisada. Pea aga meeles – veganlik pole alati sama, mis tervislik.

3. Veganidieedid sisaldavad vähem küllastunud rasvhappeid

Maailma terviseorganisatsiooni sõnul ei tohiks küllastunud rasvade osakaal meie päevases toiduratsioonis (2000 kcal päevas dieedi korral) ületada 10 protsenti või 22 grammi. 

Küllastunud rasvhapped on rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ning varajase suremuse n-ö maaletoojad. Loomsest toidust loobumine aitab olulisel määral võidelda küllastunud rasvhapetega. 

4. Aga ikkagi võib veganidieedis olla liiga palju rasva

Iga hea asjaga peab oskama piiri pidada. Mõned tervisliku toidu kuulsust õigustatult nautivad köögiviljad, nagu näiteks avokaadod, pähklid ja seemned on samal ajal äärmiselt kaloririkkad. Nendega liialdamine toob kaasa kiire kaalutõusu.

Seetõttu on vaja olla väga teadlik piiridest ja portsjonitest, et vältida ülesöömist. Näiteks on üks avokaado-ports vaid kolmandik kogu üsna pisikesest viljast! 

Ka pole taimne küllastunud rasv eriti tervislikum loomsest küllastunud rasvast. Näiteks kookosrasv ja -piim kannavad küll tervisliku aupaistet, ent tegelikkuses on need juba ammu toiduainete nimekirjas, mida tuleks tarbida väga ettevaatlikult ja mõõdukates kogustes. 

5. Taimne toit sisaldab enamasti loomsest vähem kaloreid

Ainuüksi taimetoidule üle minemisega peaks päevane kaloritarbimine oluliselt vähenema. Igasugune roheline kraam, täisteratooted, kaunviljad ja puuviljad täidavad kõhtu sama hästi kui loomsed toidud, ent sisaldavad oluliselt vähem kaloreid. 

6. Veganidieedid võivad muutuda piiravaks ja ühekülgseks

Paljud veganidieedid ärgitavad üles loobuma ka gluteenist ehk teraviljast, toidu termilisest töötlemisest või puuviljadest. 

Seetõttu on oluline jälgida, kas keha saab kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Veganidieedi korral on soovitatud tarbida lisaks vitamiin B-12. Ka D-vitamiin on vajalik, kui inimene elab päikesevaeses kohas. 

7. Taimne toit võib anda rohkem jõudu

Kas tõesti annab taimne menüü rohkem jõudu, nagu mõned sportlased on väitnud? Kui sööd piisavalt ja mitmekesiselt, siis jah!

Loomse toidu seedimine on organismile taimsest raskem, niisiis jääb juba siit üle osa energiat. Keha armastab süsivesikuid ja taimsest toidust saab neid küllaga. Kui sööd madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid nagu erinevaid tervavilju ja rohelisi köögivilju, jagub võhma kauemaks. 

8. Kui teed jõutrenni, võib sul nappida lihaste taastumiseks vajalikku valku

Ettevaatust, kui oled valinud eriti karmi, näiteks gluteenivaba, toortoidul põhineva ja madala süsivesikutasemega menüü. Veganitoit on tervislik nii kaua, kuni keha kõik vajaliku kätte saab – see käib ka igapäevase vajaliku valgu kohta. Niisiis, lase hea maitsta ka kaunviljadel ja täisteratoodetel. 

Valk on kaalulangetusel tähtis koostisaine, sest hoiab nälja eemal ning lihased töökorras. Päevasest kaloraažist võiks 10–35 protsenti kuuluda proteiinile.  

9. Veganid kaaluvad võrreldes omnivooridega keskmiselt vähem

2013. aasta uuring Loma Linda ülikoolis tuvastas, et veganitel on kesmiselt 4.7 protsenti madalam kehamassiindeks kui omnivooridel, isegi kui nende päevane kaloraaž oli sama. Põhjuseks on see, et veganidieet on tänu kiudainesisaldusele paremini seeditav, sisaldab vähem küllastunud rasvhappeid ning on toitainerikkam, ent samas kalorivaene.

Kuid!

10. Vegan peab siiski jälgima tervisliku tasakaalustatud toitumise põhitõdesid

Veganlus ei tähenda seda, et tervise peale ei pea nüüd üldse enam mõtlema. Eespool mainitud Loma Linda uuringus osalenud veganid sõid taimetoitu taskaalustatud menüü järgi, loobusid alkoholist ja sigarettidest ning sportisid igapäevaselt.

Oluline on ka see, kuidas inimene puhkab. Seos une kvaliteedi ja kaalulanguse vahel on saanud nüüdseks teadusliku tõestuse. Ööuni peab kestma seitse kuni üheksa tundi. Ka on oluline vähendada stressi, sest pidev ärevustunne on samuti kaalu juurdekruviv nähtus. 

Lõpetuseks

Veganidieet on hea abimees kaalulangetamisel, kuid arvatavasti pole see siiski paljude jaoks. Selle üle aga ei peaks väga meelt heitma. Kaalulangetus on väga isiklik protsess, kus tuleks lisaks kaalunumbritele jälgida, kuidas keha reageerib elustiilimuudatusele. 

Kui veganluse ainus eesmärk on kaalulangus, on tüdimus kiire tekkima. Taimsel menüül on ohtralt teisigi boonuseid. Oluline on mõista, et ükski suur muudatus ei tule üleöö.

Hea mõte on katsetada taimset menüüd kas näiteks ühel söögikorral päevas või muuta üks päev nädalas täistaimseks. Ka nii saad oma organismi heaks midagi kasulikku ära teha ning samal ajal tasa ja targu tutvuda uute maitsetega.