Tatar on rabarberi ja hapuoblika sugulane ning mitte teravili, vaid hoopis pähkel, seega pole temas gluteeni ja ta sobib hästi ka neile, kes seda ei talu. Foto: Robin Roots
Toiduuudised
18. jaanuar 2020, 00:01

Tervislik toortatar: mis vahe on pruunil tatral ja toortatral?

Kuna toortatra kestad on eemaldatud kuivkoorimisega, pole tatart kuumutatud ja säilinud on rohkem kasulikke aineid kui pruunis tatras. Toortatral puudub ka pruunile tatrale omane spetsiifiline lõhn, sestap tasub seda proovida ka neil, kes sõjaväes või lasteaias omal ajal tatratrauma said. Tatar on rabarberi ja hapuoblika sugulane ning mitte teravili, vaid hoopis pähkel, seega pole temas gluteeni ja ta sobib hästi ka neile, kes seda ei talu. 

Kuna toortatra kestad on eemaldatud kuivkoorimisega, pole tatart kuumutatud ja säilinud on rohkem kasulikke aineid kui pruunis tatras. Toortatral puudub ka pruunile tatrale omane spetsiifiline lõhn, sestap tasub seda proovida ka neil, kes sõjaväes või lasteaias omal ajal tatratrauma said. Tatar on rabarberi ja hapuoblika sugulane ning mitte teravili, vaid hoopis pähkel, seega pole temas gluteeni ja ta sobib hästi ka neile, kes seda ei talu. 

Kui 1930. aastatel kasvavati tatart oma tarbeks igas kolmandas Lõuna-Eesti talus ja veskites kooritud teradest keedeti piimaga mahedamaitselist valget putru, siis praegusele keskealistele põlvkonnale tähendab tatar eeskätt mõrkja maitse ja pruuni kilega kaetud terakesi, mis 40. aastatel meile müügile jõudsid.  

Edasi lugemiseks: