"Klassikalist seljankat" või "klassikalist borši" või "klassikalist uhhaad" jne ei ole olemas seni, kuni pole 100% kindlaks tehtud esimene algupära. Kui keegi hakkab rääkima mingist "klassikalisest" roast, siis ma tavaliselt hakkan ajaloolase ja gurmaanina irvitama. Tõsi, "klassikaline" kannab õigustatult seda tiitlit, kui see on konkreetselt kirja pandud algupärase retsepti järgi tehtud. Road aga, mille originaalne algupära ja koostis ei ole täpselt dokumeteeritud, pole ükski klassikaline, või siis võivad ennast nimetada nii nagu tahavad.
KOMMENTAARID (2)