Algajale ehk Alati õnnestub: hautatud hapukapsas vorstide ja lihagaFoto: Ragne Värk
Manona Paris 21. detsember 2019 00:01
Kui vanaema oli hommikul vara suured raudahjud kütte pannud ja siibri sulgenud, oli paras aeg hakata hapukapsast ette valmistama. Selleks tuli võtta superraske malmnõu, korralikult rasvatada, laduda mõnuga kapsast vaheldumisi pekise lihaga ja siis sügavale ahju lükata. Õhtul kirikust naastes oli potis kapsas, mida võis süüa nagu šokolaadi…

Kui vanaema oli hommikul vara suured raudahjud kütte pannud ja siibri sulgenud, oli paras aeg hakata hapukapsast ette valmistama. Selleks tuli võtta superraske malmnõu, korralikult rasvatada, laduda mõnuga kapsast vaheldumisi pekise lihaga ja siis sügavale ahju lükata. Õhtul kirikust naastes oli potis kapsas, mida võis süüa nagu šokolaadi…

Minu vanaema, Konstantin Pätsi juures Oru lossis virtinana teeninud Elfriede, juba oskas süüa teha. Tema üle küla kuulsad kapsad olid klass omaette – tumepruunid, karamellised ning korraga nii soolased kui ka magusad. Pika haudeaja peale kapsastesse imbunud pekk koos köömnete ja muu salapärasega muutis need imemaitsvaks.  

Edasi lugemiseks: