Toiduuudised

LISTEERIAOHT SINU KODUS: uuring paljastab, et vaid kolmandik küstletutest kasutab toore liha ja köögiviljade jaoks erinevaid lõikelaudu (4)

Toidutare, 11. detsember 2019, 12:58
Erinevad lõikelauadFoto: PantherMedia/Scanpix
Kuigi me oskame lugeda pakendilt säilivust ja hinnata tooraine värskust lõhna järgi, ei taipa paljud kodus endiselt ennetada toiduainete ristsaastumist. Näiteks vaid kolmandik kasutab köögiviljade ja toore liha töötlemisel erinevaid lõikelaudu. 

Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Siiski on üldiselt tarbijate teadlikus hügieenist üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti tõsta (nt kätepesu ja ristsaastumise vallas), et inimesed oskaksid toidu valmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ning oma lähedaste tervist, selgus värskest toidu märgistamise ja -hügieeni tarbijauuringust.

Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad käte pesijad.

Samal teemal

Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega. Ent probleeme põhjustavad endiselt pakendil oleva info väike trükk ja halb paigutus.

Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemisel ja mõistmisel on endiselt probleemiks liiga väike kirjasuurus ning olulise teabe halb paigutus pakendil.

"Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka toote päritolumaa, toitumisalase teabe, lisaainete ja põhikoostisosa koguse vastu,“ ütles uuringut kommenteerides Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajatest alati ning pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust endast. "Kõlblik kuni“ märkega toodete puhul ei käitu tarbijad sarnaselt. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem märke „parim enne“ tähendust.

Keemilistest riskidest olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest.

Vähem teatakse toidus looduslikult esinevatest, toidu töötlemisel tekkida võivatest ning pakenditest ja sööginõudest erituvate keemiliste ühendite kohta.  

Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu tegi maaeluministeeriumi tellimusel RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuringut rahastati programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ eelarvest.