kus sa sellega...Et toitu saada, on vaja künda, külvata, seega mehhanismid, liha- kasvatada, tapamajad, söödaga tegelemine, väetised, laudad, mehhanismid, üldiselt väga erinevad tööstusharud jne, et kotlett su hammaste vahel oleks... Ei, ei.....
Mina viskan toitu üliharva minema,aastas 1-2 korda kui mõni leivakooruke on hallitama läinud või mugulsibul mädanema,aga kauplused on küll ülirikkad,et saavad iga päev söögiks kõlblikku toidukraami minema visata,häbi olgu.
Evelin! Sa virutasid koos oma kaaslastega kaupluse töötajate virutatud toiduained ja puuvilad ära. Need kaubad olid ilusti kilepakenditesse pandud, et õhtul koju minnes kaasa võtta nii et turvakontroll ei näeks.
Tulin äsja Tartu Prismast. Brokoli närtsinud, paprikad kipras, värske ja hapukurgi kilohind neli ja pool euri, porgand pestud, läbiklobitud, mustaplekiline ja vetruv; varsseller seest pruun ja ligane, tomatid mõlkis. Ainus , mis oli hea, oli hind (kaumeeste poolelt nhtua). Kuueteistkümnest kassast töötas 1.
asi pole vaeses süütus brokolis, vaid selles, et nii palju läheb koju ostetud aedviljast kaduma. See aga kergitab artiklis toodud toiduraisamine protsenti. Ei saa nendest kehvadest aedviljadest enam ka möksi keeta,
Meie peres visatakse toitu haruharva ära. Siis peab ikka tõesti roiskunud kraam olema. Järelikult siis mõnes peres ostetaksegi toitu ainult selleks, et see ära visata, kust muidu nii suured numbrid. Tegelikult ma seda hästi ikka ei usu, et kodumajapidamistes nii palju toitu ära visatakse.
Mina usun. Igal pakendil on peal "parim enne". Tänapäeva inimesed, ei vaevu kontrollima, kas pakendis toit on söögikõlbulik. Vaadatakse kuupäeva. Ja nii visatakse prügikasti isegi munad, juust ja leib. Rääkimata viilutatud singist, vorstist. Kui enne müüdi vorsti tükina, keerati see paberisse ja kodus kontrolliti värskust visuaalselt ja nuusutades. Siis nüüd loevad numbrid. Kui enne, panime veidi kauemaks kappi jäänud vorsti pannile, praadisime läbi ja tegime sousti. Siis nüüd sellist ebatervisluku jahusousti enam keegi ei söö.
Tund aega seda möksi keeta on ju ka õudne energia raiskamine . Olgu selleks siis elektripliit vòi puupliit ( maha saetud puud ) . Hästi "in " on momendil see kliimakaitse jutt , ükskõik kelle suust või sulest see tuleb .
kas tead,et praegu on väljas täitsa külm ja kui sul on köögis see armas puupliit,siis see potike selle möksiga võib ju seal podiseda.Näiteks munad,kui te hoiate neid külmikus,siis ei juhtu nendega mitte midagi,olgugi et parem enne lõppes päev enne ära.
see ja supermöks, mida ikka nõukaajal sai omas puhtas kasvuhoone mullas kasvatatud tomateist tehtud, ilma salatipurkideta polnud ühtki talve.Ahju ka hea soolase piruka vahekihiks panna igasuguse lisandiga, supeer, peale lambahakkliha - kana segu ja munaseguga üle, alla panen tavaliselt hoopis tainale toortatrajahu segades,nämmmnämm mineraalidega.
No vabandust, aga kuidas see võimalik on?
173 kg toidupoolist! Kusjuures suurim hulk toitu raisataksegi just kodumajapidamistes (53% kogu raisatud toidust), mitte ladustamisel, transportimisel või poodides.
Arvutame natuke: 53% 173st on suures plaanis 90kg, see teeb 0,25kg päevas inimese kohta! No ma ei tea, kas ma olen imelik või see ei tundu kuidagi usutav? Ma ei viska nädalas ka niipalju toitu ära! Ja jutt käib ju toidust, mitte nt koortest, kontidest vms mittesöödavast. Ühesõnaga neljaliikmeline pere viskab ära kilo toitu päevas! Kust sellised numbrid tulevad?
ja seepärast ongi kaupade hinnad niiiülikõrged, sest müügikohad ei kannaks nii suuri kahjusid välja, nüüd maksab aga ülejäänud kauba ostja kinni kallima hinna näol.Miks aga tellitakse liiga palju kaupa, võiks ju väljamüügi keskmise järele teha tellimusi, kuid ilmselt on lihtsam panna ülikõrged hinnad.
KOMMENTAARID (38)