GLOBAALNE EPIDEEMIA: lapsed ei liigu piisavalt, ei rikastes ega vaestes maades (2)

WHO andmeil polnud vahet, kas uuringus vaadeldud 11-17aastased lapsed on pärit vaesest või rikkast riigist. Neli last viiest ei tegele piisavalt füüsilise aktiivsusega, mis selles vanuses võiks ideaalis olla tund päevas. Eriti nukker on tüdrukute olukord, kes liiguvad poistest enam vaid neljas 146st uuritud riigist. 85 protsenti maailma tütarlastest ei liigu piisavalt. Poiste vastav näitaja on 78 protsenti.

Olukord on murettekitav, sest aktiivsus lapsepõlves võrdub enamasti ka aktiivse eluviisiga täiskasvanueas. Kes lapsena ei liigu, seda võivad suurena tõenäolisemalt kimbutada haigem süda, ülekaal, diabeet, nõrkus ja üleüldine kehvem enesetunne. Uurijate sõnul võib järjest enam täheldada, et füüsiline aktiivsus mõjub arenevale ajule hästi.

Kas asi on selles, et lapsed on laisad? Ei, kinnitab WHOs töötav arst dr Fiona Bull BBC-le. „Tulemused räägivad meile millestki väga universaalsest, kuid mitte lastest. See on meie suutmatus ja hoolimatus füüsilise aktiivsuse tähtsustamisel ning see näib olevat ülemaailmne,“ sõnab dr Bull. Üks probleem on akadeemiliste teadmiste esmatähtsustamine ja füüsilise tegevuse pisendamine koolides. Koolitöö ja siis koduste ülesannete peale läheb väga palju aega, mis möödub istudes. Mõnedes piirkondades on koolitee ohtlik, mis tähendab, et omal jalal või rattaga pole sinna tark minna. Ning muidugi rikkama maailma probleem: nutisõltuvus. Dr Bulli sõnul on tänapäeva laste ligipääs meelelahutusele kardinaalselt erinev ühestki varasemast põlvkonnast.

Kõige vähem on lapsed aktiivsed Filipiinidel ja Lõuna-Koreas. Maailma kõige aktiivsemad lapsed elavad Bangladeshis, kuid ega sealgi pole suurt põhjust hõisata: kaks kolmandikku ehk 66 protsenti lastest ei saa ikka oma päevast liikumisannust kätte.

Kõige aktiivsemad tüdrukud elavad Bangladeshis, Indias, Slovakkias, Moldovas ja Gröönimaal. Kõige aktiivsemad poisid Bangladeshis, Iirimaal, USAs, Slovakkias ja Bulgaarias. Iirimaal ja USAs on poiste ja tüdrukute aktiivsuse vahe hämmastav, ligi 20 protsenti. Põhjuseks võib raporti koostajate hinnangul olla kultuuriline eripära: mõnes riigis peetakse sporti ja aktiivseid tegevusi rohkem poiste huvialadeks. Ekspertide arvates peaks sportimist tüdrukute seas kindlasti propageerima, sest raportis uuritud 15 aasta jooksul kukkus poiste vähene aktiivsus kahe protsendi võrra, tüdrukute oma jäi aga ikka samale tasemele.

Eestis on raporti järgi laste vähene aktiivsus 15 aasta jooksul pisut tõusnud. 2001. aasta seisuga tegeles liikumisega liiga vähe 79,1 ning 2016. aastal 80,6 protsenti poistest. Tüdrukutest olid väheaktiivsed 2001. aastal 87,3 ning 2016. aastal 87,7 protsenti. Nagu näha, liigutavad ka Eestis poisid ennast rohkem kui tüdrukud.