Kris Leinatamm õhutab mehi rohkem tervise eest hoolt kandma!Foto: Freepik.com
Inimesed
19. november 2019, 20:30

Kris Leinatamm: kallis mees – armasta, kõnni ja tea, mida sööd!

Mõned aastad tagasi Tartu Ülikoolis läbiviidud Eesti meeste uuring näitas, et 64% meestest pidas elus väga tähtsaks armastust, selle näit oli kõrgeim 35 - 44-aastaste puhul; 28% pidas väga tähtsaks hobidega tegelemist ( enamasti hilisteismelised ) ning 26% pidas väga tähtsaks tervislikke eluviise ja selle näit oli kõrgeim 18 - 24-aastaste noormeeste puhul.

Armastus, hobid ja tervis – just sellises järjekorras

Naistel on kindlasti hea meel. Aga kauaks seda armastust jätkub, kui tervisest hoolimine nii madalal kohal on? Kallis mees, kui Sa teaksid, et järjepidev ja optimaalsel tasemel liikumine pikendab Su eluiga 4,2 aasta võrra ja võimaldab Sul seega 4,2 aastat kauem oma armastatuga elu nautida, kas siis oleksid nõus garanteerima, et pead tervisespordi põhimõtetest kinni?

Kui teaksid, et piisav kogus D-vitamiini tõstab Su testosteroonitaset ja normaalne kehakaal aitab seda säilitada, kas siis läheksid seda kontrollima ja teeksid kõik, et oma mehelikkust hoida või vähemalt taastada ja päästa?

Kui teaksid, et liikumine paneb aju tööle, kas siis läheksid hommikul jooksma, et kogu päeva jooksul “karbi teravaim pliiats” olla? 

Kui teaksid, et suitsetamine suurendab impotentsuse riski, kas siis läidaksid veel ühe sigareti?

Armastuse nimel...

Juba pea 10 aastat tagasi avaldati Oxfordi Ülikooli uuring D-vitamiini ja testosterooni korrelatsiooni kohta ning samal aastal viidi sarnane uuring läbi ka New Yorgis. Mõlemad uuringud näitasid, et meestel, kellel on D-vitamiini tase piisav, on ka testosteroonitase kõrgem kui neil meestel, kel D-vitamiini puudus.

Ka sportlik eluviis võib osutuda tervisele riskifaktoriks. Igapäevane spordisaalikülastaja ei pruugigi nii palju hoolida oma tervisest kuivõrd saavutusest. Ületreenimisest tulenevad tervisehädad on riskantsemad, kui esialgu tunduda võib. Evolutsiooniliselt oleme me küll loodud liikuma, mitte istuma, aga me pole loodud ületreenima ega paar korda aastas end maratonil ogaraks jooksma, et siis südamerahuga ülejäänud aasta kontoritoolil või autoroolis istuda. Rahvaspordiüritused töötavad meile küll väga heade motivaatoritena – see on positiivse manipulatsiooni meetod, et meid kasvõi natukenegi püsti saada. Treenitus hea enesetunde eesmärgil aga eeldab järjepidevust, treeningu optimaalset taset vastavalt eesmärgile ning tarku otsuseid. Tippspordi koormusega rahvaspordi viljelemine ilma tippspordi teadmistega nõuandjateta võib osutuda pikaks enese- ja oma keha piinamiseks. Ehk siis alustama peab küsimusest MIKS? Miks Sa treenid? Kas selleks, et olla terve? Selleks, et olla naabrimehest suurem ja tugevam? Selleks, et teha maratonil selfie? Või näiteks selleks, et suurendada oma ajupotentsiaali? Seesama aju on muuseas oma kõrgeimal potentsiaalil peale 30-40 minutilist aeroobset liikumist, mis on sooritatud ca 60-70% juures maksimaalsest südamelöögisagedusest.

See tase vähendab ka stressi, ärevust ja depressiooni. Ja stress toob lauale antidepressandid ja paneb liigselt sööma... Arutult sööma ja seega rasvuma.

Üsna huvitav ebakõla tuleb välja Tervise Arengu Instituudi 2014. aasta Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust. Võrreldes 2004. aasta tulemustega, on tõusnud sportivate meeste arv, samuti on tõusnud tervislik toitumine ja vitamiinide tarbimine. Veel armsam on lugeda, et riskikäitumised on vähenenud –suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Ja siis on kaks näitajat, mis silmad suureks ajavad – kogu selle ilusa statistika kõrval on tõusnud aga ka ülekaalulisus ja antidepressantide tarbimine. Veelgi hullem, rasvunud meeste osakaal on tõusnud 19%le! Rasv aga toodab östrogeene ehk naissuguhormoone. See omakorda tähendab, et väheneb testosterooni ehk meessuguhormooni osakaal. Lisaks sellele vähendab rasvumus ka toitainete imendumist, mistõttu tekib suurenenud risk B-tüüpi alatoitumisele.

Kust tuleb siis see rasvumine ja antidepressantide söömine? Võib arvata, et stressist. Kust tuleb stress? Või millega seda alandada? Üks variant stressi alandamiseks on liikumine. Ja teine variant on armastus. Armastus aktiveerib meie aju limbilist süsteemi, mis vastutab meie emotsioonide, tunnete, tähelepanu ja mälu eest ning aitab ka stressi alandada.

Armastage seda, mida teete; armastage inimest, kellega aega veedate; armastage iseennast ja oma elu!  Või muutke midagi!

Kui väärtused on paigas, on otsused lihtsad

Kõiges alusta küsimusest MIKS? Tuginedes statistikale ­– selleks, et armastada ja olla armastatud. Nüüd küsi, KUIDAS? Selleks, et armastada ja olla armastatud, peab olema elus. Nüüd küsi, MIDA Sa selleks tegema pead, et elus olla, et armastada ja olla armastatud? Ja nüüd hakka uurima, oma tõde otsima, vastavalt oma eesmärgile. Vastavalt sellele, KES Sa oled ja MILLIST iseennast Sa igapäevaselt esindad. Tee see endale selgeks!

Veelkord - kui väärtused on paigas, on otsused lihtsad. Armasta, kõnni ja tea, mida sööd! Head meestepäeva!

Autor: Kris Leinatamm, SA Leinatamme Fond