Kõige romantilisem räime-vimmavorm ehk Tormitoidud Pajuväraval

Järgneva kalaretsepti saamise lugu oli täpselt selline, aga nagu heas filmis ikka: lõpp õnnelik, maitsev ja kosutav. Ühendav ka, sest millal sa ikka koos perega ainult ja ainult  küünlavalgel viimati õhtust sõid?

Ühel ilusa ilmaga oktoobrikuu pärastlõunal helistasin, nagu ikka, kui mul värsket ja korralikku kala tarvis, Muhu kalapoodi ja palusin endale kilo räime ning veel miskit kohalikku ja maitsvat. Leppisime müüja Külliga kokku, et ta paneb mulle valmis pool kilo vimmafileed. Etteruttavalt võin öelda, et vimb on fileeritult selgelt alahinnatud, sest küpsedes läheb ta valgeks, mahlakaks ning mõnusa tekstuuriga kalaks, mis isegi natuke koha meenutab.

Jahe aeg nõuab sooja toitvat toitu, olin endale selle retsepti valmistamise eesmärkideks seadnud, kui juba köögilaua taga räime fileerisin. Mina puhastan räime käsitsi: võtan kala kätte, selg peopesa poole, pistan pöidla kala kurgu alt tema kõhtu ja lükkan saba poole. Nii jääb kala sisikond nagu lumi labida ette ja tuleb seest ilusti saba juures välja. Siis murran õrna liigutusega pea küljest ja eemaldan kahe näpuga räime sisse jäänud selgroo. Imelihtne ja kiire viis, ei mingeid nuge ega lõikelaudu, mida pärast pesema peaks. Lõhnatundlikud inimesed võiks ehk kasutada vinüülkindaid, sest kõik see lõhn, mis muidu jääb lõikelauale, on nüüd kätel.

Kui sul on kilo räime, varu puhastamiseks umbes 15–20 minutit ja tee seda soovitatavalt valgel ajal, eriti kui elad maal ja väljas kisub tormiseks – sest sinulgi võib filmiks minna.

Umbes poole fileerimise pealt läks Pajuväraval elekter ära ja mina jäin hämarasse kööki, käed nii kalased, et isegi telefoni ei tahtnud kätte võtta. Korraks läks juhe kokku, aga paar sügavat sissehingamist hiljem mõtlesin, et see on ju tegelikult super äge! Mõelge, saan teha niivõrd traditsioonilise toidu eriti traditsioonilisel viisil! Lõppeks: vanadel eestlastel, kes ka ju räimevormi sõid, polnud elektrit, nii et nende auks ja enda mugavustsoonist välja astumiseks. Lootust, et vool kohe tagasi tuleb, niikuinii polnud, sest lapsed tulid õuest tuppa ja teatasid, et liinidele on kukkunud lausa kaks vana saarepuud.

Läheb vaja:

• 1 kg räime(fileed)
• 0,5 kg vimmafileed
• 1 kg kartulit, soovitatavalt koorimata
• 1 suur sibul
• 2–4 küüslauguküünt
• 3 muna
• 1 klaas koort või rammust piima
• 100 g taist suitsuliha või peekonit
• 50 g riivjuustu
• Tilli
• Soola
• Pipart

Tee nii:
Isegi kui sul on elekter, puhasta kalad ära. Pese hoolikalt (kaevu)veega ära. Pese hoolega puhtaks ka kartulid ja jäta nende koorimine vahele (ainsad vitamiinid, mis kartulis on, pesitsevad tema koore all ja neid pole ju mõtet raisku lasta). Lihtsalt viiluta need õhukesteks viiludeks. Nüüd võta kapist ahjuvorm ja lao selle põhja kiht kartuleid, nende peale räimefileed, siis jälle kartulid, siis näiteks vimmafileed. Vahepeal võta (sulavast) sügavkülmast välja till ja lõika sedagi kihtide peale. Loomulikult võid kihtide vahele ka natuke soola ja pipart panna. Kuskil ladumise keskel viiluta ära sibul ja pane ka see vormi, soovi korral pressi kartuli-kala vahele ka küüslauguküüned.
Prae pannil ära tükkideks lõigatud suitsuliha ja puista samuti kihtide vahele, just sinna, kuhu õige tundub (see muuseas on soovituslik lisand, aga annab maitsele-tekstuurile kõvasti juurde).
Jube hea oleks, kui viimane kiht vormis oleks kartulid. Nüüd võta kolm kodukanamuna, sega need kokku rammusa piima või lausa toidukoorega, maitsesta soola-pipraga. Vala saadud segu vormile. Kata vorm fooliumiga ja pane umbes pooleks tunniks kuuma (puu)pliidi ahju. Elektriahjul võid julgelt kasutada 200kraadist temperatuuri.

Ei, ära arva, et see korralik paarikilone toit sul poole tunniga valmis saab: siis võta lihtsalt foolium ära ja nuusuta seda fantastilist teost, mis nüüd veel vähemasti pool tundi küpseb. Kui näed, et vedeliku kogus väheneb, kartulid hakkavad ka pealmises kihis pehmenema ja nälg tahab silmanägemise võtta, aita vorm veel korraks ahjust välja, puista üle riivjuustuga ja sura kalavorm veel kord ahju tagasi, kuniks sa näed, et riivjuust on toidu sisse sulanud ja pealt kuldpruuniks tõmmanud. Kui soovid, valmista roa kõrvale hapukurgi-hapukoore külm kaste. Siis asu sööma!

Kuna Pajuväraval elekter tõesti tagasi ei tulnud (tegelikult lausa paar järgmist päeva), siis katsin lauda küünlavalgel. Õues oli juba kottpime ja lapsed elevust täis. Toekas toit kõhus, suus mänglemas traditsioonilise räime, tummise peekoni, värskelt purustatud musta pipra ja imelise vimma maitse, mõtlesin, et küll mul on ikka vedanud, et ma maal elan: mul on puupliit, salvkaev ja isegi mitmepäevased elektrikatkestused ei paku muud kui vaheldust ja turgutavad loovust. Head isu!