Kolumnid

EVELIN ILVES: kaalu langetavate dieetide traagiline paradoks – sa võid tervise jäädavalt tuksi keerata (+ mandlileiva retsept) (13)

Evelin Ilves, 24. oktoober 2019, 12:54
Evelin IlvesFoto: Kalev Lilleorg
.Kaalu langetamine on maailmas kõige müüvam teema. Seega on ka dieedid, mis tõesti suudavad keha kergemaks teha, ajast aega moekaup olnud. Ka Eestis on agrssiivselt oma dieete või toitumisstiile müüvaid toitumisnõustajaid, kes kahetsusväärselt oma „kaupa” ka tervisetootena reklaamivad. Kuigi liigne kehakaal on paljude tervisehädadade ja raskete haiguste riskitegur, on kaalulangetusdieetidel üks ohtlik kõrvalmõju, mis võib nullida kogu kaalu alandamisest saadava kasu ning meie tervise jäädavalt tuksi keerata.

Probleem on selles, et valdav enamus kaalu langetavatest dieetidest soovitab põhiosa kalorite allikaks rasvu, ja tarbida sealjuures ka oluliselt enam valke, enamasti loomseid valke, kui me keha uuendamiseks ja käigus hoimiseks vajame.

Samal teemal

Süsivesikutest aga soovitavad säärased toitumissoovitused radikaalseimail juhtudel kas üldse loobuda või nende kogused minimiseerida. Just see viimane – süsivesikute drastiline vähendamine – annab kaalu langetava efekti, kuid jätab nälga seltskonna, kellest otseselt sõltub meie immuunsus, meeleolu, seedevõimekus ja veel tuhat tähtsat asja.

Meie kõhubakterid ehk mikrobioom toitub suures osas nimelt kiudainetest, mida saame headest ja tugevalt töötlemata ning rafineerimata süsivesikutest.

Alanenud immuunsus teeb meid vastuvõtliukuks viirushaigustele, aga ka kõikidele teistele palju raskematele tervisehädadele. Alanenud meeleolu – kaasaegse linnaühiskonna epideemia – aga viib elurõõmu ning alandab elukvaliteeti hoogsalt ümmarguse nulli suunas. Kurb, aga tõsine paradoks on, et kui võtta tõsiselt arvesse oma mikrobioota vajadused ja süüa piisavalt erinevaid kiudainerikkaid süsivesikuid, on kiire kaalulangus välistatud.

Aga hea uudis on see, et kiire kaalulangus pole tervisele nii ehk nii kasulik. Veelgi enam - mitte mingi kiirustamine pole kasulik. Isegi väga intensiivne trenn pigem alandab keha tervist toetavaid funktsioone. Näiteks kui mõõdukas treening alandab põletikulisi reaktsioone ja vabade radikaalide hulka, siis väga intensiivne treening mõjub otse vastupidi. Neid näiteid on veel. 

Seega on kasulikum oma toidulaua ostunimekirja tehes siiski lisaks iseenda maitse eelistustele ka kõhubakterite vajadustega arvestada. See tähendab, et esimesel kohal ses nimekirjas peaksid olema erinevad köögi-, juur-ja puuviljad.

Meie laiuskraadil on sügise andidest tervise mõttes puhas kuld õunad, pirnid ja ploomid. Õunas leidub nii seeduvaid kui seedimatuid kiudaineid, millest viimased on osa bakteriliikidele lausa elutähtis toit. Teiseks on meie piirkonna toidus oluline koht hapendatud täistera rukkileival, mille paljud kaalulangetusdieedid samuti välistavad.

Oma kodusest leivast saame nii kiudaineid, mineraale, valke, rasvu, süsivesikuid kui ka hulga kasulikke baktereid endid. Ega meie esivanemad leiba ilma asjata pühaks pidanud! Ja kuigi rukkis on olemas ka gluteen, aitab hapendamine tema kahjulikku mõju kõvasti vähendada.

Kolmandaks on hea aegajalt tarbida magustamata piimatooteid ja toorpiima. Hiljutiste listeeriaskandaalide valguses pole ilmselt populaarne toorest toidust kõnelda, kuid vaieldamatult on neis sisalduvad elusad ensüümid ja bakterid meie tervisele ülikasulikud ja heaks eluks vajalikud. Kui sa ei kuulu raseduse, eakuse või immuunpuudulikkuse tõttu riskirühma, nadu rõõmuga!

Kasulikest rasvadest rääkides on või muide ainus toit, millest me võihapet saame. See on väga oluline osaline immuunsuse tagamisel ning soole seina limakihi õige koostise ja paksuse tagamisel. Meie jämesoole bakterid toodavad võihapet väga edukalt eeldusel, et meil vajalikud õiged bakterid seal olemas on. Aga võist loobuda ei maksaks ikkagi.

Ka värske pastöriseerimata kohalik mesi on maagiline tervistoode ja mõnus magustaja, mis meie mikrobiootat toredasti liigirikkamaks ja meid ennast rõõmsamaks teeb. Siis veel mõõdukas koguses pähkleid, seemneid, kala ja vahel harva ka liha, ning meile superorganismile kasulik poenimekiri ongi koos. Kaal sellega ei tõuse, pigem langeb aeglaselt, kui jahude ja teraviljadega üle ei pinguta.

Sestap jagan vahelduseks üht toredat gluteenivaba ja minu enda loodud leivaretsepti, mis aeglasel nautimisel isegi natuke desserdina mõjub. Head maiustamist.

Mandli-kookose leib (1 päts).

3 muna

200ml (kookos)vett (või mineraalvett, kasemahla, taimset piima või lihtsalt kraanivett)

80g mandlijahu

2 spl kookosjahu

1 spl psyllium hysks jahu (so puhas kiudaine)

1tl soodat+ ¼ sidruni mahl

1tl küpsetuspulbrit (võimalusel fosfaadivaba)

0.5tl meresoola

1spl (palmi)suhkrut

1spl kartulitärklist

3 peotäit pähkleid (hakitud sarapuupähklid (40g) ja kõrvitsaseemned (30g) on ideaalne).

Sega suures kausis jahud küpsetuspulbriga ja soodaga (soodale piserda enne sidrunimahla).

Teises kausis klopi lahti munad, lisa (kookos)vesi ning sega vedelik kokku jahudega. Lõpus sega sisse pähklid ja seemned.

Lase taignal 15-20 min paisuda (psyllium paisub). Kalluta segu leivavormi, silu märja käega siledaks ning küpseta eelsoojendatud ahjus 250C 10 minutit, siis alanda kuumus175C ja küpseta veel 20-25 minutit.

Hea oleks kasutada auru või panna ahju põhja kauss veega või jääkuubikutega.

Naudi või ja meega või mistahes soolase või magusa leivakattega.

Armastust teie padadesse ja südameisse!

Evelin