EVELIN ILVES: kui me nad omale kõhtu saame, siis kõht nurrub õnnest

Istun arvuti taga ja ahjust tuleb küpseva leiva lõhna. No on tõesti nii, et pole paremat maitset kui omaküpsetatud leib! Ja see tunne ei lahtu! Olen sellega juba pea 17 aastat elanud ja ta on iga kord nagu uus ja vana kokku, armas, turvaline ning uimastav. Aitäh sulle, pereliige, leivapojuke!

Hapendatud, kääritatud ja fermeteeritud (enamvähem sama protsess kõik) on maailma köökides taas moodi läinud. Ühelt poolt on äraunustatud vana avastamine alati uudisväärtusega.

Ent siin on teine ja veelgi tähtsam moment juures. Tervis. Meie kõhubakterite hiiglasliku koloonia ja nende veelgi hiiglaslikuma tähtsuse osalemaks meie tervise tagamises – avastamisega ja umbes kümnend tagasi avalikku ruumi jõudmisega tõusid tuhast ka fermenteeritud toidud. Sel lihtsal põhjusel, et hapnemise käigus osa toitaineid nö eelseeditakse meie jaoks, näiteks teravilja valk ehk kurikuulus gluteen – ning teisalt paljunevad igasugu head bakterid kääritamise käigus oi kui hoogsalt.