Rämpstoit kahandab elukvaliteetiFoto: PantherMedia/Scanpix
Toiduuudised
16. oktoober 2019, 17:25

TOIDUPÄEVA PUHUL: kas su söök toob kasu nii endale kui ka maakerale?

Maailma toidupäev on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu säästva arengu teisele eesmärgile – näljahäda kaotamisele. See ei tähenda ainult otsese näljahädaga tegelemist, vaid ka inimeste täisväärtuslikku toitumist ning planeedi turgutamist.

Tänavu kutsub maailma toidupäev üles tegutsema kõigis valdkondades, et muuta tervislik ja jätkusuutlik toitumine kõigile taskukohaseks ja kättesaadavaks. Üleskutse julgustab ka meid kõiki mõtlema sellele, mida sööme, kirjutab maablogi.

Viimastel aastakümnetel on inimesed oma toitumist ning söömisharjumusi globaliseerumise, linnastumise ja sissetulekute kasvu tõttu oluliselt muutnud. Ebatervisliku toitumise ja istuva eluviisi koosmõju on tõstnud ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaalu mitte ainult arenenud riikides, vaid ka madala sissetulekuga riikides, kus nälg ja rasvumine esinevad sageli koos. Praegu on üle 670 miljoni täiskasvanu ja 120 miljoni lapse rasvunud, rohkem kui 40 miljonit alla 5-aastast last on ülekaalulised, kuid samas kannatab 820 miljonit inimest nälga.

Mittenakkushaigustest, sh südame- ja veresoonkonna haigustest, diabeedist ja mõnest vähivormist põhjustatud surmade peamine põhjustaja on ebatervislik toitumine. Ebatervislik toitumine, mis on seotud viiendikuga kõigist surmadest maailmas, läheb ka riikide tervishoiueelarvetele kalliks maksma – kuni kaks triljonit USA dollarit aastas.

Rasvumine ja teised väärtoitumuse vormid mõjutavad peaaegu kolmandikku inimestest. Prognoosid näitavad, et aastaks 2025 on see näitaja tõusnud poolte inimesteni. Hea uudis on see, et kõigi väärtoitumuse vormide vähendamiseks on olemas odavad lahendused, kuid need nõuavad laiemat ülemaailmset pühendumist ja tegutsemist.

Ülemaailmsetes toidusüsteemides pööratakse vähe tähelepanu värskele ja kohalikule toidule, sest esmatähtis on toota põhikultuure, näiteks teravilja. Intensiivne toidutootmine koos kliimamuutustega vähendab kiiresti bioloogilist mitmekesisust. Tänapäeval moodustavad vaid üheksa taimeliiki 66% kogu taimekasvatustoodangust, ehkki ajaloo jooksul on toiduks kasvatatud enam kui 6000 liiki. Tervisliku toitumise edendamisel ja keskkonna kaitsmisel on äärmiselt oluline suurendada põllukultuuride mitmekesisust.

Tervisliku toitumise all mõistetakse sellist toitumist, mis vastab inimese toitumisvajadusele, pakkudes talle piisavas koguses, ohutut, toitaineterikast ja mitmekesist toitu, et elada aktiivset elu ja vähendada haiguste riski. See hõlmab muu hulgas puuvilju ja marju, köögivilju, kaunvilju, pähkleid, seemneid ja toitu, milles on vähem rasva, suhkrut ja soola.