ÄRATUS: Prügikasti lendava rämpsu asemel võib kasutatud kohvipaksus näha hoopis väärt toorainet rohelise energia tootmiseks. Foto: Pixabay
Toiduuudised
1. oktoober 2019, 12:46

Täna on rahvusvaheline kohvipäev: aita kohvipaksust elektrit toota

Eestlased joovad keskmiselt 2 tassi kohvi päevas. Ühest tassist saab 10 g kasutatud kohvipuru, mis visatakse tavaliselt ära. See teeb 7,3 kg kasutatud kohvipuru inimese kohta aastas.

Sestap kutsub Paulig täna, rahvusvahelisel kohvipäeval, üles inimesi oma suhtumist kohvipaksu muutma ehk nägema selles prügikasti lendava rämpsu asemel väärt toorainet, millest rohelist energiat toota.

„Tahame oma kasutatud kohvipuru kogumise kampaaniaga juhtida tähelepanu sellele, et ka väike muudatus igapäevastes kodustes tegevustes võib viia suurte tegudeni,“ tõdeb Pauligi turundusjuht Keily Volkov, et keskkonnasäästlik  mõtteviis on oluline, et ka järgmised põlvkonnad saaksid head kohvi nautida.

Seda, et iga inimese panus loeb, kinnitavad ka arvutused. Kui juua kolme kuu jooksul päevas kaks tassi kohvi, siis teeb see kokku 184 tassi. Selleks kulunud kohvipurust toodetud rohelise energiaga saaks lamp põleda 368 tundi ehk rohkem kui 15 ööpäeva. Või saaks selle energiaga teha umbes 184 smuutit või laadida 184 korda telefoni. Televiisorit võiks vaadata ligikaudu 6 ööpäeva või teha arvutis tööd 18 tundi. 

Pauligi Tallinna ja Tartu kontorite juures on kastid, kuhu ka kõik eraisikud on oodatud oma kohvipaksu tooma. Foto: Liis Mäesalu



Kogutud kohvipuru viib Rang Sells Vinni biogaasijaama, kus sellest toodetakse biogaasi. "Biogaas kogutakse ja põletatakse ning põletamise käigus saab  sellest elektrit. Ühe tassile kulunud kohvipurust piisab, et üks laelamp saaks kaks tundi põleda," on firma KVARK erilahenduste võluri Arnold Rein Tatuntsi sõnul on biojäätmetest saadava energia kogus üllatavalt suur. Lisaks rohelise energia tootmisele õnnestub loodust säästa ka selle metaani arvelt, mis muidu kohvipaksu lagunemisel põõsa all või prügikastis keskkonda eralduks.

"Metaan on sada korda kahjulikum kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Kui me metaani ära põletame ja saame süsihappegaasi, siis juba see on märkmisväärne võit keskkonnale," kinnitab Tanuts. Kõigest ühest kilost kohvijäätmetest saab ligikaudu 250 liitrit biogaasi, nii et kohvi teekond ei peaks tõesti tassis lõppema. 

„Meil on hea meel, et koostööpartnerid tulid kohvipuru kogumise ideega kaasa. Kutsume ka kõiki eraisikuid kolme kuu jooksul kasutatud kohvipuru kokku koguma ning tooma Pauligi Tallinna kontorisse või Tartu kontori juures asuvasse konteinerisse," lisab Keily Volkov. Täpsemat infot leiab Pauligi kodulehelt.

Eelmisel aastal toimunud kohviringluse pilootprojekti käigus kogus Paulig 4,4 tonni kohvijäätmeid, millest toodetud energia kattis terveks kuuks SOS Lasteküla viie majapidamise energiavajaduse. Kui mullu koguti kohvipuru vaid kuu, siis tänavu kolm kuud ja saadav energia annetatakse Haiba Lastekodule.