HOIDISTEKONKURSS: parim moos keedeti valmis lõkketulel soomurakatest ja metsvaarikatest
Kõige viimasena konkursile saabunud purgike osutus ka ka kõige menukamas, pidid konkursi korraldajad nentima. 27 sissetehtud soolase ja magusa hoidise seas paistis see pisike moosike silma nii mitmekihilise maitse, mõnusa poolkrõmpsuva tekstuuri ja imekauni purgi poolest.
Esikoha laureaat oli kohal ka autasustamisel. Maris Veller lausus, et tema hoidised valmivad neljast tellisest ehitatud välipliidil. Võidumoos oli tema jaoks eriline, sest ta oli just oma kodukohast leidnud metsvaarikaid. Juurde läks veidi rabamurakaid ja hästi vähe suhkrut, sest perenaisele endasõnutsi väga magus keedis ei maitse.
Teise kohta saavutas Dereku Burgeri perenaise Freur Sprenki sidruni ja kaneeliga leedripuupuu toorsiirup. See paistis silma oma mitmekihilise maitsega - sidruni särts, kaneeli vürtsikus ning leedripuu mahedus sõlmusid mõnusaks kompotiks. Dereku Burgeri hoidiseid oli konkursil veel mitu, alates grillikastmega, lõpetades marineeritud porgandipaladega.
Kolmandaks jäi mustika-alõtša siirup, kus mõlemas osapooled kenasti esile tõusid ja üksteist tugevdasid - nii kollaka pisikese ploomi särtsakas hapusus kui ka mustika mage magusus.
Žürii, millesse kuulus lisaks toiduraamatute autorile Tuuli Mathisenile ja Vorstiabi peremehele, nime Voldemar Vorst taha peitunule ka Toidutare esindaja, palus siiski toonitada, et kõik konkursil osalevad hoidised on võitjad, sest need on oma valmistajate perede lemmikud.
Konkursil oli kõige enam tomatipõhiseid letšosid, erilisematest oli näiteks marineeritud porganikange ja kuusevõrsesiirupit.
Valitses mahe maitse, ka vürtsikateks kuulutatud hoidiste puhul ei saanud neid liigses särtsakuses sugugi süüdistada. Tundub, et meie inimestele maitseb endiselt kõige rohkem neutraalne, pisut magusamapoolne hoidis. Särtsu väljendame sageli nimes, aga mitte sisus - nii mõneski hoidises oli sildil välja kuulutatud tšilli, mida maitses eriti ei kajastunud.
Tore on tõdeda, et hoiuste konkursil figureerivad kõrvuti nii uued, põnevaid maitseavastusi pakkuvad kooslused, aga ka vanad head ajaproovile vastu pidanud paika timmitud maitsetega vana kooli hoidised, nentis Tuuli Mathisen. "Oma koht on kindlasti mõlematel. Tore on avastada uusi hästi kokkusobivaid üllatavaid kooslusi - sel korral oli üheks kulmu kerkima panevaks koosluseks maheda mustika ja särtsakashapu alõtša kaunis kooskõla."
Soolaste hoidiste ja vürtsmooside puhul tundus nii mõnelgi korral, et maitsestamisega oleks võinud palju julgem olla. "Mitmed hoidised olid algmaterjalina väga mõnusad, kui neid oleks vürtside-ürtide meeskond toetama tulnud," lausus Tuuli. "Seega sooviks kõigile hoidistajatele indu uusi kooslusi katsetada ja maitseid vahel pisut julgemalt lisada."
Kommentaarid (0)