Evelin oma kodurestoranis Roog.Foto: Tiina Kõrtsini
Kolumnid
5. september 2019, 08:31

EVELIN ILVES ANNAB ARU: kas kodurestoraniga on kõik? Mida ta seal haiglas üldse teeb? (82)

Kuidas need kaks asja kokku saavad kõlada?  Küsitakse ja küsitakse. Mis ma vastan? Et eks aeg näitab, sest ma olin viimati haiglas töiselt toimetamas viis aastat tagasi, kui üldarsti litsentsi taastasin. Sealt väljusin tookord teadmisega, et haiglasse tööle minna ma tulevikus pigem ei soovi. Miks?

Sest mind huvitab tervis palju rohkem kui haigused. Ent arst peab loomulikult kogu skaalat valdama. Eriarsti eriala valides lähtusingi sellest, mis mulle kõige enam korda läheb – tervena elatud elu. Töötervishoid oli residentuuri erialanimestikus ainus, mis enamiku oma mahust ennetusele ja tervise hoidmisele pühendas.

Esimesed päevad haiglas aga on mind kokku viinud paljude haigete inimestega. Kuigi minu eriala tegeleb sellega, et töö ja elustiil inimest haigeks ei teeks, siis elu näib meil olevat siiski üha enam tervist kahjustav. Seda näitab ka statistika, mis just äsja raporteeris Eesti inimeste oodatava eluea jätkuvast kasvust, ent mõru pill selles ilusas arengus oli tervena elatud aastate järjekindel vähenemine. Kõigest mõned aastad peale esimest juubelit, viiekümnendat sünnipäeva, kogeb enamik meie inimesi terviseprobleeme, mis nende igapäevaelu elu häirivalt segab. Liiga vara! 

Mida esimene töönädal meditsiinis mulle näidanud on? Võib-olla olulisim on see, et hoolimata tööandjate pingutustest heade ja nõuetele vastavate töökohtade ning tingimuste loomisest töö meie inimesi pigem ei ülenda, vaid hoopis kulutab. Sest olles usin ja kohusetundlik, teevad väga paljud ületunde, mis mõjub nii füüsilisele kui vaimsele tervisele.

Teiseks märkan, et näiteks toidu tervislikkusele ja söömise regulaarsusele pööratakse ikka väga vähe tähelepanu kui üldse. Ma ei räägigi sellest, et kõik inimesed peaksid iga päev algainetest kodus süüa valmistama. Ka töökohal pakutava toidu puhul rändab kõhtu pigem pasta ja kartul kui erinevad köögiviljaroad. Või hammustavad töömehed lihtsalt saia ja joovad coca-colat peale. Sellise „dieediga” haihtub tervis varem või hiljem.

Ent ma näen ka seda, kui hea on, et meil selline teenus nagu töötervishoid üldse olemas on. See kohustab tööandjaid oma töötajate tervist regulaarselt kontrollima ning paralleelselt sellega ka töötingimuste parandamisse investeerima.

Ainult inimesed ise ei julge veel piisavalt enese eest seista. Ikka peljatakse ka arstile kurta, kui miski tööl häirib või halvasti mõjub. Kui arst selle otsusesse kirja paneb, mõjub see äkki kaebamisena?

Tõsi, ega need rahulolematu tööandja kurjad kõned arstile tulemata jää. Aga töötingimused saavad lõpuks igal juhul paremaks. Ning nõnda jääb üha enamate töötajate tervis pikemaks ajaks rikkumata. See on ju mõlema, nii tööandja kui -võtja huvides. Ja tõsi, see kõik puudutab ka klassikalisi valgekraesid, kelle tervist rapib kiirus, vastutus ja rööprähklemine. See on kõiksugu mürkide, tolmu ja müra kõrval tõstnud fookusesse moodsa aja psühhosotsiaalset laadi ohutegurid.

Mida julgemalt oma muredest rääkida, seda paremaks saab keskkond. Ent korralikult sööma ja ennast liigutama tuleb ikka igaühel ise end utsitada. Mina võtan kindlasti ka need valdkonnad tõsiselt ette. 

Just sellepärast jätkan ma ka haigla-ja õppetöö kõrvalt oma kodurestoraniga. Küll väiksemas mahus – mitte üle korra nädalas – aga ikkagi.

Ma ei taha kaotada kokkaja vilumust ega astuda samme tagasi heade maitsekombinatsioonide loomise võrratult inspireerival rajal. Ja kuidas ma saaksingi inimesi innustada häid toite tegema, kui ma ise pidevast praktikast loobun. Muidugi kokkan rõõmuga edasi!

Ja jagan teiega täna meie väikse pere esimese kooli- ja tööpäeva õhtusöögi retsepti – kui mõlemad lapsega olime väsinud ega üldse valmis midagi töö-ja ajamahukat ette võtma. See roog valmis algusest taldrikuni 25 minutiga!

Kiire päeva õhtusöök

1 terve väiksem kala (beebiforell, kuldmerikoger, meriahven, väike koha vms)

pool sidrunit

50g võid

150 ml valget veini või magustamata õuna- või viinamarjamahla (õunamahlaga Värska on super!)

soola, valget pipart

3 värvilist porgandit

peotäis lehtkapsast või lillkapsaõisikuid

Tee nii

Puhasta kala, pane ta kõhtu sidruniviile, kui on, siis ka rohelisi ürte. Lõika terava noa otsaga kala paksemasse osasse mõned põikiviilud, et head maitsed kergemini sisse jõuaks.

Raputa ahjupannile natuke soola ja aseta kala sellele. Kalla üle valge veini või mahlaga. Puhasta ja viiluta köögiviljad ning laota kala ümber.

Puista kalale ja köögiviljadele võitükikesi, maitsesta soola ja valge pipraga, kui meeldib, pane natuke meelepärast juustu ka peale (värske noor kitsejuust on imeline) ja küpseta 200°C ahjus 15–17 minutit.

Ongi valmis hõrk kala ja pisut krõmpsuvad porgandid ning krõbe lehtkapsas. Vaeva ei mingisugust, eelarve kahe peale kokku 7 eurot. 

Head vananaistesuve!

Evelin

Pika tänava kodust