Toiduuudised

MAAGILINE PIHLAKAS: kaitseb kodu kurja eest ja ravib paljusid haigusi 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 23. august 2019, 07:00
Pihlakamarjades on palju C-vitamiini, mis säilib ka töödeldes.Foto: Teet Malsroos
Pihlakaid on istutatud kodu kaitsma ja usutud, et pihlakast tehtud ehe või pulk kaitseb ka kodust eemal olles. Pihlaka maharaiumist koduõuel on seostatud kaitse kadumise ja õnnetustega. Lisaks pakuvad pihlakaõied ja marjad abi tervise parandamiseks ja gurmeetoitude maitsestamiseks.

Looduslikel sortidel olev kibe maitse (parasorbiinhape) kaob kuumutamisel ja külmumisel. Pihlakatest on aretatud palju sorte, milles kibedat maitset vähem ja viljad suuremad.

Pihlakamarjad sisaldavad C- ja  B-vitamiini, karotenoide, pektiini, sahhariide, orgaanilisi happeid, tanniine, mineraale (mangaani, rauda, vaske), parasorbiinhapet, mis annab marjadele mõru maitse.

Foto: Aldo Luud

Samal teemal

Pihlakamarjades on palju C-vitamiini, mis säilib ka töödeldes, karotiini, pektiinühendeid, mis suhkrutega ühinedes moodustavad seedekulgla limaskestale kaitsekihi, seovad ja viivad kehast välja mürgiseid ühendeid. Pihlakamarjaseemnetes sisalduv amügdaliin suurendab organismi vastupanuvõimet radioaktiivsele (ka röntgen-) kiirgusele, kaitstes hingamisensüüme kiire lagunemise eest.

Pihlakamarjades olev sorbiinhape toimib sapiajatina ja kerge lahtistina. Pektiin ja parkained pidurdavad soolestikus käärimisprotsesse ja vähendavad gaaside teket. Pihlakamarjad sobivad alahappesusega gastriidi ja maopõletiku korral, suhkruhaiguse, vitamiinipuuduse ja veresoonte lupjumise korral, palaviku ja külmetuse korral, maonõre happesuse suurendamiseks.

Foto: Andres Putting

Korjamine ja säilitamine

Pihlakamarjad tuleb ära korjata, kui need on erkoranžid-punased, siis saab neid ideaalselt kuivatada. Kui öökülmad, vihmad ja udu on nad pehmeks ja mustaks teinud, siis enam ilusat kuivatust ei saa. Kuna pihlakamarjades on säilitusaine sorbiinhape, siis võivad nad ka toas või tuuletõmbega ruumis kuivada, kuid kõige parem on ikkagi nad toidu- vm kuivatis 40–50 °C juures ära kuivatada.

Pihlakas köögis

Jahvatatud või peenestatud marju võib lisada saia-, leiva-, pannkoogi-, keeksi-, karaski- jm taina sisse. Maitse saab põnevam ja pole vaja sidrunhapet kasutada. Veel võib valmistada pihlakamarjadest igasugu mehusid, jooke, lisada kompottidesse, teha siirupeid jne. Parema maitse saab, kui marjad enne sügavkülma panna ja siis hoidiseid või jooke valmistada. Külmunud marjad muutuvad magusamaks ja annavad ka rohkem mahla välja.

Muidugi võib ka keetmata kujul tarbida, aga ettevaatlikult ja mitte palju, kuigi maitse on hea – eriti meega võib pihlakamari tekitada ülitundlikel inimestel ärritust.

Külmutatud pihlakamarjad sobivad ka õuntega koos mahla valmistamiseks: 4–5 osa õunu ja 1 osa pihlakamarju. Eks see ole maitseasi, kuidas timmida, aga tulemus on huvitav ja kasulik!

Foto: Tairo Lutter

 Nii keedetud kui toorest mehu saab kasutada kookide kaunistamiseks ja koogipõhja immutamiseks, kohupiima ja jäätise peal, morsi valmistamiseks jm. Keetes mehu, võib lisada sinna ka sibulat, paprikat, tšillit – nii saab tšatni liha kõrvale. Aga magusama hoidise sisse võib lisada õunu.

Jumalik on ka pihlakamarjadest valmistatud liköör (marju tuleks enne viina sisse panemist külmutada) ja vein.

Sorbiinhape on looduslik konservant. Pihlakamarjahoidised on head külmetuse korral ja ka limaskestade taastamiseks pärast kurgupõletikku või bronhiiti, samuti immuunsüsteemi tugevdamiseks, seedimise korrashoidmiseks ja lisaks pakuvad nad maitseelamusi.

Foto: Teet Malsroos

Ohud

Värskete viljade (ka mahla) söömine suurtes kogustes võib tekitada maoärritust, oksendamist, halba enesetunnet.

Allikas: Karepa ravimtaimetalu perenaise Katrin Luke  "Eesti väike ravimtaimeraamat"