Toiduuudised

Putukasööjate sünnipäevapidu: kas maitsvam on kilgikarask või putukapirukas? (4)

Kersti Eero, 15. august 2019, 16:51
Valgest šokolaadist taalrid rukkilille õielehtede, goijmarjade ja röstitud kilkidega.Foto: Kersti Eero
Eesti Putukatööstuse Liit sai kolmeaastaseks ja peolaua katmisega ei tekkinud vähimatki probleemi – külalisi kostitati kilgijahu küpsiste ja putukajahu pirukate, kilgi-kamakreemi korvikeste ja muu suupoolisega, mis enamikus eestlastest veel vähe võõristust tekitab.

Kõik sel nädalal toimunud peol pakutud küpsetised oli valmistanud Rakveres asuv pagariäri Päts. Pidulised kasutasid usinasti võimalust sitikaid-satikaid proovida, sest Euroopa Liidu seadused lubavad praegu inimestel teatud liiki putukaid süüa ja putukajahu inimtoiduks kasutada vaid viies riigis ning Eesti nende hulka ei kuulu. Piduroad paistsid hästi maitsevat ja kindlasti mitte seepärast, et keelatud vili on magus.  

Samal teemal

Maailmas on teada üle miljoni putukaliigi, sitikad-satikad moodustavad 70% maailmas teada olevatest loomaliikidest. „Umbes paar tuhat neist kõlbab ka süüa,“ ütleb Eesti putukatööstuse eestvedaja ja BugBox OÜ asutaja Erlend Sild.

Sööda- ja söögiturul kasutatakse erinevaid putukaid, inimtoiduks kasutatakse neist Erlendi sõnul peamiselt kilke, või täpsemalt nende seast teatud alamliike. Ka rohutirtsud olevat nõutud kraam. "Sama kodukilk ehk Acheta  domesticus, kes laulis ka meie muistendites ahju taga, on tõeline kosmopoliit, ta on tõesti üle maailma levinud. Kuna ta on külmavereline, siis ta on see, mida ta sööb. Ja kuna ta sööb kapsalehti ja selliseid taimi, mida meiegi, siis võime teda julgelt ka süüa," kinnitab Erlend, et kodukilk on inimesele ohutu. "Temaga on kõige rohkem tehtud toiduohutuse katseid ja kordagi pole leitud midagi kahtlast." 

Kui tavaliselt lisatakse küpsetistele kilgijahu 3–7 protsenti, siis pagariäri Päts oli seda toitudesse sokutanud lausa 10 protsenti.  

„Eestlased said sissejuhatuseks topeltdoosi,“ naerab Erlend. Tema sõnul on küsimus väga lihtne: kui muidu on su küpsetise toiteväärtus näiteks 300 kcal, siis juba 5%  kilgijahu tõstab selle toiteväärtust 30–40 protsenti. Sestap pole rohkem putukajahu vaja lisada. „Näiteks energiajookidesse, mida putukajahuga tehakse, on jahu lisatud ainult 1 protsent, sest juba see annab juurde piisavalt proteiine. Jahuhind on kõrge ning pole mõtet tootehinda ilmaasjata tõsta,“ tõdeb ta.

Koos elatustaseme tõusuga Aasias, mis lubab sealsetel inimestel üha enam liha ostma hakata, tõuseb maailmas nõudlus putukajahu järele. Just putukatööstust nähakse ühe lahendusena aina kasvavale toidupuuduse, aga ka kliimasoojenemise globaalsele probleemile.

„Ameerikas on putukajahu hind viimase kolme aastaga kolmekordistunud. Euroopas maksab 100 grammi jahvatatud kilkide jahu praegu juba 33 eurot,“ ütleb Erlend.

Kui Euroopa Liidus tohivad inimesed sitikaid süüa seaduslikult vaid Taanis, Belgias, Hollandis, Soomes ja Suurbritannias, siis kalu ei keela keegi nendega toita ka Eestis. Sestap kasvatab Bugimine OÜ Tallinnas pea 500ruutmeetrises farmis jahu-usse, mis lähevad eeskätt kalakasvandusele. Kalade tarbeks kasvatatakse Eestis ka pimekärbseid.

Usus, et lihale on vaja leida tervislikke alternatiive, aitab Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse AS omalt poolt putukatööstuse liidul muuta inimestele suupäraseks kilke, rohutirtse ja teisi sarnaseid tegelasi. Ega siin eriti midagi muuta pole vajagi, tõdesid külalised, pistes kandikult suhu röstitud kilke.

Eesti Putukatööstuse Liit ühendab endas putukate kasvatustehnoloogiat arendavaid, putukaid kasvatavaid, putukatooteid arendavaid ja eksportivaid ettevõtjaid ning keskkonnateadlikke kodanikke, kes on huvitatud oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest ning panustamisest jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku valdkonna arengusse.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
manona.paris@toidutare.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee