Toiduuudised

TEADLASED ANNAVAD VASTULÖÖGI: eestlaste toidulaud ei olegi nii mürgine, kui riigikontroll väitis (7)

Toidutare, 14. august 2019, 08:39
Eesti toit. Arhiivifoto.Foto: Mati Hiis
Nii maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juht professor Mati Roasto kui ka Tallinna tehnikaülikooli toidu- ja geenitehnoloogia programmijuht Vello Tõugu tõdevad, et isegi kui mõned meie kauplustes müügil olevad puu- ja köögiviljad sisaldavad taimekaitsevahendite jääke (TKVJ) üle piirnormide, siis nende söömine harilikes igapäevastes kogustes ei kujuta inimesele ohtu.

Pahandus sai alguse, kui riigikontroll väljastas juuni alguses seisukoha, et veterinaar- ja toiduametil (VTA) ning maaeluministeeriumil tuleb parandada inimeste teavitamist toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest. Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje.

Samal teemal

Nimelt mõjutab toidu muu hulgas toidu puhtuse statistilisi näitajaid ka andmete töötlemise metoodika. Selle järgi arvestatakse enne piirnormidega võrdlemist taimekaitsevahendite jääkide laboritulemustest 50% maha. VTA hinnangul ei vasta ainult need toiduanalüüside vastused nõuetele, mis ületavad piirnormi ka pärast seda, kui saadud analüüsivastusest on pool maha arvatud, on kirjas riigikontrolli pressiteates.

VTA lähtub enda kinnitusel Euroopa toiduohutusameti juhendist. Riigikontroll on seisukohal, et Euroopa toiduohutusameti juhendi eesmärk on reguleerida olukorda, kui tekib vajadus toidukäitlejale sanktsioone rakendada. Sel juhul võib kasutada Euroopa Liidus aktsepteeritud laiendatud mõõtmismääramatust ning teisendada laboritulemused tootja kasuks, lahutades tulemusest 50% juriidiliste vaidluste vältimiseks. Laborianalüüside tulemuste kasutamisele toidust tulenevate ohtude kindlaksmääramisel ega tarbijale esitatavale infole ei peaks seda meetodit kohaldama, leiab riigikontroll. 

Tallinna tehnikaülikooli toidu- ja geenitehnoloogia programmijuhi Vello Tõugu rääkis Eesti Pävalehele, et  50% kujul on tegu mõõtemääramatusega, mida ei saa arvestamata jätta.

Need aparaadid, millega laborites taimekaitsevahendite jääke mõõdetakse, suudavad aine olemasolu ja kogust kindlalt määrata alates kindlast minimaalsest kogusest.

Kuna soovitakse, et see alampiir oleks võimalikult madal, siis on kokku lepitud, et selleks on aine kogus, mida on võimalik määrata 50% täpsusega, mis tähendab, et kui aparaadi näidu kohaselt on ainet määramispiirist alla 50% rohkem, siis tegelikult ei pruugigi seda ainet proovis olla.

„Riigikontroll tahtis, et statistiliselt kajastuks proovidena ka see, mis selle 50% sisse jääb, aga see ei ole korrektne, teaduses on selliste järelduste tegemine igatahes keelatud, ”sõnas Tõugu.

Refeeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes.