Arhiivifoto! Eesti rahvuslik toit Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis.Foto: Teet Malsroos
Toiduuudised
5. august 2019, 14:07

RAHVAS NÕUAB ROHKEM LIHA! Samal ajal kodumaine tootmine kahaneb ning import kasvab (9)

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67 protsenti, mis on 23 pügala võrra madalam kui viis aastat tagasi. Lihatarbimine on aga suurenenud, olles mullu 11 protsenti rohkem kui sellele eelnenud aastal. 

Veel viis aastat tagasi toodeti Eestis 90% tarbitavast lihast, kuid sellest alates on isevarustatus pidevalt vähenenud. Ka loomade arv vähenes aastatel 2015 ja 2016 järsult.), on kirjas statistikaameti blogis.

Kuigi viimastel aastatel on loomade arv olnud taas tõusuteel, väheneb lihaga isevarustatus tagasihoidlikuma toodangu koguse ja suureneva impordi tõttu endiselt. Liigiti oli 2018. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev: veiselihal 95%, sealihal 74%, lamba- ja kitselihal 75% ning linnulihal 47%.

Mullu toodeti Eestis 76 900 tonni liha, sealhulgas 41 900 tonni sealiha, 19 300 tonni linnuliha ja 12 500 tonni veiseliha. Liha kogutoodang oli võrreldes varasema aasta madalseisuga küll neli protsenti suurem, kuid siiski veel väiksem kui selle kümnendi teistel aastatel. Võrreldes aastaga 2017 vähenes ainsana linnuliha toodang (5%)

Kust pärineb importliha?

Liha ja toodetes sisalduva liha import on suurenenud 19%. Kuigi ka eksporditi rohkem, on ekspordi ja impordi vahe märgatavalt kasvanud. Imporditavad kogused on pea poole suuremad kui eksport.

Kõige rohkem toodi Eestisse linnuliha, mis jõudis meile peamiselt Soomest, Leedust ja Taanist. Sealiha imporditi põhiliselt Saksamaalt ja Poolast, kust tuli ka valdav osa veiselihast. Suurem osa lamba- ja kitseliha jõudis Eestisse aga märksa kaugemalt ‒ Uus-Meremaalt ning samuti Hispaaniast.

Lihatarbimine on suurenenud

Lihatarbimine on Eestis suurenenud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11 protsenti rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem on suurenenud linnuliha tarbimine, mida süüakse aastas inimese kohta 31,2 kilogrammi.

Kõige rohkem söövad Eesti inimesed aga sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas.

Ka veiseliha jõuab meie toidulauale järjest sagedamini. Viimasel viiel aastal on selle tarbimine olnud tõusuteel. 2018. aastal söödi veiseliha ühe inimese kohta 10 kilogrammi.

Lamba- ja kitseliha söödi ka 2018. aastal alla ühe kilogrammi inimese kohta.